Juhana Heikki (Johan Henrik) Erkko (16. jaanuar 1849 Orimattila – 16. nobvember 1906 Helsinki) oli soome luuletaja ja aforist, Soome Kirjanike Liidu esimene esimees.

Juhana Heikki Erkko


Tema kohta muuda

  • Üks neist üksikutest metsapuudest, vanematest töölistest, on J. H. Erkko; juba 50 aastat kõnnib ta luule ilumetsades, kuid veel on tal kõnnak kerge, süda noor, veel voolab ta sulest ja südamest tundeavaldusi, kus nooremehe tuli leegitseb; aga mehe küpsus ja elusündmustest korjatud elutarkus oskab neile parajaid piirisid määrata. Mõnesugused on need helmed, mis ülemal nimetatud luulekogus ritta lükitakse, põhja- ja lõunataeva alt on õisa kogutud. Kuid ülem aade neis lauludes on, nii kui arvustaja prohv. E. Aspelin ütleb, "igatsus kodumaa järele, isamaa armastus, ka siis, kus ta esimesel pilgul silma ei paista. Suomi sinab taeva serval ta Alpimägede tagant." Palju tööd on Erkko omal elueal ära jõudnud teha: laulude kõrval on ta juttusid pakkunud, näitemängusid jne. Arvustus ja rahvas on nad suuremalt jaolt lahkesti vastu võtnud.
Nende ridade kirjutaja mäletab veel ülihästi, mis vaimustus Soome teatris "külmade" põhjamaa tütarde ja poegade keskel valitses, kui Erkko "Aino" esimest korda etendati. ("Aino" ja pärastine "Kullervo" on näitemängud, millede ained Kalevala lõpmata lättest on ammutatud.)
Soovitame Erkko'ga ja muude Soome kirjanikkudega tutvustamist iseäranis meie noorematele; õppida võime igalt rahvalt; soomlastelt, kelle olud meie omadega sagedasti nii väga ühte lähevad. Vaatame ära, kuidas oma rahva elust kirjanduslisi aineid leitakse, oma kullast ehteid valmistatakse. Ja paneme ka ehk seda tähele, et, pääle muu, ka kirjandus nii kaua kängu jääb, kui kirjanduse keel haritud perekondadesse, kui ülepää, siis köögiukse kaudu sisse hiilib. Nii siis: Hiinamaal "lahtise-ukse" politika võimu asjus, ja kodumaal saaliukse politika keeleasjus!


  • Soome vennasrahval on mõndagi tähtsat kirjanikku, kellest nii mõnigi ka mujal maailmas hästi tuntud on. Aga oma kodumaal ei ole vist praegustest kirjanikkudest keegi nii suurelt terve rahva armastuse ja lugupidamise osaline, kui J. H. Erkko. Tema laulud, mis läbi ja läbi puhtavaimulised on ja milles tuline omarahva armastus hõõgub, on ka kaugematesse Soome servadesse iga hurtsikusse teed leidnud. Mitmed ka lauludest, nagu "Hämalaste laul" ja "Rahvuse laul" (Kansalais-laulu) on üleüldiselt rahvalauludeks saanud, mida igal pool avalikkudel pidudel lauldakse, aga ka üksik sõudja laulab neid metsajärvedel liikudes, heinaliste suust helisevad need laulud heinaloogu võttes ja karjalapsed kõõrutavad neid karjateed tallates. Erkko lauludest maitseb mõnu lihtne lapsuke, aga ka kõrge haridusega lugejal teevad nad südame soojaks. Sest Erkko toodetes ilmuvad Soome rahvaloomu paremad omadused: Tundmuste õrnus, mõtete sügavus, aadete kõrgus.
J. H. Erkko on sündinud Orimattilas 16. jaan. 1849. a. Ta on oma elu pääasjalikult kirjandusele pühendanud, selle kõrval ometi ajutiselt ka mõnda tegelist ametit pidanud. Hiljemal ajal on ta mõnda korda Soome senati poolt antud abirahaga väljamaa reisidel oma silmaringi laiendamas ja tervist kosutamas käinud. Aga sääl olles on ta ikka kodumaad meeles kandnud, ja kuna ta silm ilusat Italia taevast vaatles, tõusivad ta rinnast iluhääled kodumaa kaunidusele kaugel Põhjalas. Ikka ta tunneb ja tunnistab: "Kiitku ka teised Alpide kinkusid kauniks — kaunis ja kallis on mulle mu kodune maa."
Eesti lugejatele on Erkko tööd peatselt tundmatad; ainult paar ta pisemat salmikut on varemal ajal kalendrites ilmunud. Näitemängu "Aino" ümberpanek oli kord juba ettevõetud, aga on seni tulemata jäänud. Oleks küll soovida, et edespidi mõnigi Erkko toode ka Eesti lugejate kätte ulataks. Nende laadi kohta olgu siin väike nähtus ta "Rahvuse-laulust":


"Tööle, tööle ühena rahvana siis,
Tööle tublile, auusale!
Sama maa, sama rahva õnnele,
Kantagu nüüd iga kõrreke.

Sest rahvas, ka väike ja kehvagi:
Edendusele ohvrit ta toob.
Kui suurte aadete altarile
Vast vähest tuge ta loob.

Kõik, kõik, ühena rahvana nüüd,
Soome õnne eest valvama!
Tunni töö tuhataastani mõjub siis
Isamaale ja maailmale!"