Keskpäev
Keskpäev ehk südapäev on hetk ööpäevas, mil Päike on seniidile kõige lähemal.
Piibel
muudaKui sa pakud näljasele sedasama,
mida sa ka ise himustad,
ja toidad alandatud hinge,
siis koidab sulle pimeduses valgus
ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
- Jesaja raamat, 58:10
- Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
- Matteuse evangeelium, 27:45
Eesti luule
muudaHing igatsust siis sinu poole tüüris.
Sa tulidki. Kui keskpäev leegid läitis,
Meid lilletiine niit, mets, kalmuskallas peitis,
Pilk elusügav pilgul vaatepiiris.
- Marie Under, "Hilissuvi" I kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 58
Ma ruttan. Keskpäev kitsilt kaalub tunde.
Neist igaüht käes hoolikalt ma vaen.
Ma ruttan nagu pilke seljal tundes,
nii nagu täna otsa saaks mu aeg!
- Helgi Muller, "*Mind piinab rahutus, ma minna tahan", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 8
Maailma luule
muudaOh öömaja kesk kurgipõldu!
Oh jäämäge sobival hetkel!
Oh orgu, kus keskpäeval kastet nõrgub!
Oh lustlikku pooluseretke!
- Rossiter Johnson, "Üheksakümmend üheksa kraadi varjus" ("Ninety-Nine in the Shade", luulekogust "Idler and Poet", Boston, 1883; 99 Fahrenheiti kraadi on Celsiuse skaalal umbes 37,2)
Veeta keskpäev kaamena, äraolevana
aiamüüri ääres, mis hõõgub põlevana,
kuulata põõsastikus musträstaste sahinat,
laukapuuvõsastikus siugude kahinat.
- Eugenio Montale, "*Veeta keskpäev kaamena...", tlk Paul-Eerik Rummo ja Aleksander Kurtna, Looming, 1976
Vanasõnad
muuda- Anda õlut pesemata kätega, sülitada selle peal trampimata, aevastada seda põrmuga katmata, suudelda keelega keskpäeval varju andmata - need on jäledused Utu[1] ees.
- Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature, "Proverbs: collection 3", Segment A, 3.8)
Viited
muuda- ↑ Sumeri päikesejumal