Lauluraamat
Proosa
muuda- Constance'i üheksanda klassi õpilane Jenny Humphrey tegi suuga vaikselt sõnu järele, jagades oma naabriga lauluraamatut, mis oli palutud tal endal tema erakordse käekirjaga ümber kirjutada. Selleks oli kulunud terve suvi ja lauluraamatud olid imeilusad. Kolme aasta pärast prõmmib kindlasti tema ukse taga Pratti kunsti- ja disainiinstituut. Ikkagi hakkas Jennyl piinlikkusest halb iga kord, kui lauluraamatuid kasutati, ja sellepärast ei suutnudki ta valjusti laulda. Valjusti laulmine oleks tundunud uhkeldamisena, otsekui oleks ta öelnud: "Vaadake mind, ma laulan raamatust, mille mina ümber kirjutasin! Kas ma pole lahe?" (lk 39)
- Cecily von Ziegesar, "Klatšimoorid", tlk Katrin Tomberg, 2003