Sanskriti keel
iidne india keel
Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised ja religioossed tekstid. Sanskrit on üks 22 India ametlikust keelest.
Proosa
muuda- Ükskord ütles Alberto mulle, et tal ei õnnestu ükski tegevus. Ta oskas joonistada, aga temast ei saanud kunstnikku, oskas mängida klaverit, aga ei jõudnud kunagi niikaugele, et oleks mänginud hästi, ta oli advokaat, aga tal polnud kunagi olnud tarvidust teenida endale ülalpidamist, ja seetõttu ei olnud sellel ka tõsisemaid tagajärgi, kui ta jättis kontorisse minemata. Nõnda jäi ta hommikul voodisse romaani lugema. Aga mõnikord oli tal veidi häbi ja ühtlasi oli tal kõigest kõrini ja talle näis, nagu lämbuks ta oma pehmes ja soojas kollasest siidist sulgtekiga voodis. Alberto ütles, et ta on nagu kork, mis ulbib meres, ja lained kiigutavad teda meeldivalt, kuid ta ei saa kunagi teada, mis peitub merepõhjas. Ainult niipalju oli ta mulle endast rääkinud, ja veel seda, et talle meeldivad jõed ja järved, ja mina tuletasin tema sõnu meelde ja kordasin neid endamisi, aga seda oli vähe tema elu suure salapärase avaruse kohta, kus ma nägin ulpimas vana naist, kes õppis sanskriti keelt, ja kollasest siidist sulgtekki.
- Natalia Ginzburg, "See oli nii", rmt: Natalia Ginzburg, "See oli nii. Ambur", tlk Anne Kalling ja Merike Pau, Loomingu Raamatukogu 32-33/1981, lk 13
- On üks vana ütlus, mida mõnikord omistatakse Oxfordi ja Harvardi õppejõule Sir Hamilton A. R. Gibbile, et igal araabia sõnal on tema esmane tähendus, siis sellele vastupidine tähendus, veel midagi kaameliga seotut ja lõpuks midagi rõvedat. Sarnaselt sellega öeldi 1960, aastatel, kui veel mina Harvardis olin, et iga sanskriti sõna tähendab ennast, oma vastandit, Jumala nime ja suguühte asendit.
- Wendy Doniger, "Mõista antud ämblik. Poliitika ja teoloogia müütides", tlk Aldo Randmaa, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024, lk 124
- Rasedus on nagu üle rippsilla kõndimine. Selja taga on ühel kaldal nende naiste hõim, kes ei ole emad. Nad joovad veini, on kaua üleval, jätavad toidukordi vahele, vahetavad kallimaid, õpivad sanskriti keelt ja kirjutavad hiiglaslikke projekte, et minna viieks aastaks uurima kõrgustike udupilvedes kümblevaid vihmametsi. Ees, teisel kaldal, on emade hõim. Nemad jäävad koosolekutele hiljaks, lähevad pidudelt vara ära, peaks hädasti juuksuris käima, teavad kaugelt liiga palju merisigade hoolduse ja toitmise kohta ja peavad nüüd kõne lõpetama.
- Sandra Steingraber, "Mina olen ookean" tlk Ursula Erik, Tartu: Petrone Print, 2009, lk 95
