Alistamatus

ProosaRedigeeri

  • Mangoldide talu taga algab täiesti üksildane maa. See paneb isegi unustama, et all udus asuvad Höchsti vabrikud, et siinsed suurimad linnad on üsna ligidal, paneb unustama, et varsti tuleb terve jalgrattasõitjate vool tilinal mööda maanteed alla. Näha on vaid tühjust, mis on vohanud vilja all, igivana vaikust — ja seda kõigest kolmesaja meetri kaugusel linnaväravatest. Kust juba Ernst oma lammastega üle on käinud, seal on maa täiesti paljas. See tühjus on ikka veel alistamata, ja kes peakski seda alistama. Igaühel on vaja siit läbi minna, igaüks tahab siit kiiresti läbi saada. (lk 255-256)