August Rei

August Rei (22. märts 1886 Viljandimaa, Pilistvere kihelkond, Kurla – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat. Ta oli 1919–1920 Eesti Asutava Kogu esimees, 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti Vabariigi riigivanem, 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis.

Rootsi kuningas Gustav V ja August Rei (paremal), 1929.

"Endisest tulevasest valimissüsteemist"

• Sotsialistlik liikumine peaks edaspidi oma seisukohtade võtmisel palju enam silmaspidama demokraatlikkude ja sotsialistlikkude püüete tuleviku väljavaateid ja lõpueesmärki, ning mitte üksnes sellega arvestama, kuidas praegusel silmapilgul paistab mugavam ja kasulikum olevat. Niisamuti peaks sotsialistlik liikumine palju rohkem, kui senini püüdma oma read puhtad hoida eba-ausatest ja kõlbeliselt alaväärtuslikkudest inimestest. Seda nõudmist on seniajani kahjuks liig vähe silmaspeetud. Kas pole meie küllalt näinud sotsialistliku liikumise ridades inimesi kel pole kübeme võrdki seda hingelist puhtust ja ausust, mis ometi peaks olema ennastmõistetavaks eelduseks inimestel, kes võitlevad õiglasema ja kaunima ühiskonna eest? Kas pole meie näinud neis ridades inimesi, kes alaliselt on lõhkemas kiskjalikust tigedusest ja kipitavast kadedusest kõikide nende vastu, keda nad tunnevad endist kõlbliselt ja vaimliselt üle olevat või kes lihtsalt on neil tee peal ees; inimesi, kellele ükski vale ega keelepeks pole liig must, et seda mitte igaühele kõrvu sosistada või anonüümkirjutistena mõne ajalehe veergudele sokutada; inimesi, kelle ainsaks kireks on oma kalli "minakese" upitamine ja omale odava populaarsuse kokkumüttamine ükskõik kui mustade ja kõlbliselt kahtlaste abinõudega; inimesi, kes täna pooldavad valitsusest osavõtmist, aga homme hakkavad marutõbistena märatsema sellesama valitsuse vastu, kuna vahe peal on selgunud, et mitte neid ei kutsutud sellesse valitsusse, vaid kedagi teist. Mida piinlikuma hoolega sotsialistlik liikumine end puhta hoiab niisugustest mustahingelistest inimestest, seda suurem on tema külgetõmbejõud ausate ja ideeliste inimeste juures.

Kiri Eesti Välisministeeriumile 8. märtsil 1940

• Minu isiklik arvamine on, et kui ebameeldiv see meile ka ei ole, et meie liitlane tõlgendab kõiki asju väga laiendavalt, ja nagu temale mugavam - meil tuleb sellega leppida, kuna meil ju teist teed ei olegi, kuid minu arvates ei tarvitse meie seda mitte veel väga traagiliselt võtta.
• Ma usun aga, et Venel vähemalt praegu mitte selliseid ebaausaid tagamõtteid ei ole, ja ainu-õige meie poliitika arvates, on - seada oma sammud nii ja püüda selle poole, et Moskvas ei tekiks põhjust ega vajadust sellisteks tagamõteteks.