Defitsiit

Defitsiit on puudus kaubast, mida inimesed tahaksid osta.

Proosa

• Rindel on juba aastat paar rahulik olnud. Sõda kestab neljandat aastat, kuid koju lastud meestest pole siiamaani kedagi uuesti püssi alla pandud ja paljud pääsevad puhkusele — lapsi tegema, nagu külas öeldakse, uut elu sigitama, et rahvas otsa ei lõpeks.

On hetki, mil sõda ununeb sootuks. Tõsi küll, ta annab end tunda kaubanappusena: naised kurdavad, et poes pole ammuilma seepi ja riiet olnud. (lk 7)

• Helvi Hämäläinen, "Väejooksik", tlk Ants Paikre, 1990

Luule

Kord ajasid juttu kolm ametimeest.
Olid läbi nad käinud nii tulest kui veest -
   ja üks neist oli
                 pudelipaikaja,
   üpris tõsine mees.
   Ja sõna võttis pudelipaikaja:
"Miks on nii viletsad need meie poed?
Ükskõik kas sa pahandad, palud või poed,
aga valitseb ikka üks defitsiit:
kus on pudelinõelad ja pudeliniit!"

"Tõsijutt, tõsijutt, jah, jumala eest!"
Nii hüüdsid seepeale kaks ametimeest.

• Ain Kaalep, "Kolm ametimeest", rmt: "Muusad ja maastikud", 2008, lk 514-515