"Sest nad on deportado'd. Nad elavad Ühendriikides, güey. Nagu terve igaviku. Nagu mingi kümme aastat. Võib-olla juba lapsest saati. Ja siis lähevad nad ühel hommikul parasjagu tööle või tulevad ühel päeval koolist koju või mängivad pargis jalkat või ostavad kaubanduskeskusest uusi tosse ja siis, põmaki! Nad deporteeritakse niimoodi nagu nad parasjagu juhtuvad olema, kui nad kinni nabitakse. Nii et kui neil just sel hetkel seljakotti pole, kui la migra nad kätte saab, tulevad nad tavaliselt tühjade kätega. Naistel on vahel käekott või midagi sellist kaasas. Neil ei lasta koju kotti pakkima minna. Aga vähemalt on neil tavaliselt kenad riided. Puhtad jalanõud." (lk 338)
