A. H. Tammsaare: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
[[File:Tammsaare-Koidula, von Lõngus.jpg|thumb| Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa.<br/> A. H. Tammsaare <br/>(Edward von Lõnguse gräfitiga pink Tartu linnaraamatukogu ees, 2020)]]
 
'''A. H. Tammsaare''' (kodanikunimi Anton Hansen; 30. (vkj 18.) jaanuar 1878 – 1. märts 1940) oli eesti [[kirjanik]]: prosaist, näitekirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja luuletaja. Tema peateoseks peetakse viieosalist romaanisarja "[[Tõde ja õigus]]". Alates 2023. aastast tähistatakse Eestis Tammsaare sünnipäeval [[eesti kirjandus]]e päeva.
 
=="Jõulurõõm" (1905)==
* On kuis on, läheb kuis läheb, pisut jääb ikka üle, kui aga kokku hoiad, [[töö]]d teed ja [[jumal]]at palud.
 
=="Kuningal on külm"==
* [[Kuningas]], milleks [[prohvet]]id ja kuulutajad: aitab sellestki, kui [[narr]] ja ülemad räägivad.
* Olla narriks, see on auamet.
* Kui [[rahvas|rahva]] usk [[vasikas]]se ei rauge, siis teeks kuningas ja [[valitsus]] õieti, kui läheksid tasapisi rahvausku.
* [[Kasu]] pärast võib haritud inimene kas või kahe peaga vasikasse uskuda, liiatigi et on [[usuvabadus]].
* Ei ole mõtet, et sigivad mu [[loom]]ad, kui ma ise ei sigi.
* Inimese [[sõna]]de hulk kasvab kiiremini kui tema [[tarkus]], sellepärast tuleb tal sagedasti arust puudus.
 
=="Kuningas ja ööbik"==
28. rida ⟶ 21. rida:
 
=="Ma armastasin saks­last"==
: [http://dspace.ut.ee/handle/10062/77197 esmatrükk 1935]
: "Ma armastasin sakslast", Pegasus 2007
 
Tsitaadid 1935. aasta väljaandest
* Niipalju arvan ma küll, et kuna kinganinad oma vormi aina sagedamini hakkavad vahetama, siis pea­vad inimesed sagedamini oma [[põhimõtted|põhimõtteid]] vahetama või nad hoopis kõrvale heitma ja ainult [[mood|moe]] järgi elama, mis ongi kõige moodsam põhimõte ja [[maailmavaade]].
** ?
 
* "Iga haritud inimene võib vähemalt ühe [[romaan]]i kirjutada – romaani iseenesest," need sõnad olen kusagilt lugenud, seda mäletan kindlasti, aga kust? see on ununenud.
:Kõige tõenäolikum, et ma neid sõnu olen isegi mitu korda lugenud, sest ma olen tähele pannud, et [[sõnad]]ega on nagu [[kuulutus]]tegagi: neid peab kordama, muidu nad ei hakka silmaegasilma ega jää meelde. (lk 13)
* Niipalju arvan ma küll, et kuna kinganinad oma vormi aina sagedamini hakkavad vahetama, siis pea­vad inimesed sagedamini oma [[põhimõtted|põhimõtteid]] vahetama või nad hoopis kõrvale heitma ja ainult [[mood|moe]] järgi elama, mis ongi kõige moodsam põhimõte ja [[maailmavaade]]. (lk 23)
** lk 13
 
 
 
=="Kuningal on külm" (1936)==
[https://www.luts.ee/e-raamatud/eestikeelsed/pdf/Anton_Hansen_Tammsaare_Kuningal_on_kulm.pdf Tekst 1968. aasta väljaande põhjal]
* NARR: [[Kuningas]], milleks [[prohvet]]id ja kuulutajad: aitab sellestki, kui [[narr]] ja ülemad räägivad.
* NARR: See on meie koda, kuninga ja tema narri koda. Olla narriks, see on auamet, sellepärast saangi ma ainult vanateenri palga. Narri mängin ma tasuta, kuigi narrimäng on kuningakojas raskeim osa.
* ÜLEMPREESTER: Kui [[rahvas|rahva]] usk [[vasikas]]se ei rauge, siis teeks kuningas ja [[valitsus]] õieti, kui läheksid tasapisi rahvausku: nõnda võidetakse rahva usaldus uuesti.
* KIRJAÜLEM: [[Kasu]] pärast võib haritud inimene kas või kahe peaga vasikasse uskuda, liiatigi et meil on [[usuvabadus]].
* KARLO: Ei ole mõtet, et sigivad mu [[loom]]ad, kui ma ise ei sigi.
* KUNINGAS: Inimese [[sõna]]desõnade hulk kasvab kiiremini kui tema [[tarkus]], sellepärast tuleb tal sagedasti arust puuduspuudu, kui vaja otsust teha.
 
 
=="Vanad ja noored"==