Dinosaurus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P recat |
|||
3. rida:
==Proosa==
* Nii siis: mina olen tähtsam kui ükski [[boamadu]]. Valmistasid saurused [[prillid|prille]] või olete kuulnud, et [[jõehobu]] mängiks [[viiul]]it? Aga minul on prillid ja ma mängin viiulit — paremini kui ükski teine teist.
** [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXXIV "
* Mitu korda pidi Raamatukoguhoidja end vastu riiulit suruma, kui tesaurus kõminal mööda sammus.
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 213
* Dinosaurused kadusid, sest nad ei suutnud kohaneda muutuva [[keskkond|keskkonnaga]]. Meie kaome, kui me ei suuda kohaneda keskkonnaga, mis hõlmab nüüd [[kosmoselaev]]u, [[arvuti|arvuteid]] - ja termo[[tuumarelv]]i.
** [[Arthur C. Clarke]], eessõna raamatule "The Collected Stories" (juuni 2000)
* See [[lastetuba]]de nuhtlus. Nad ei teinud vahet [[musträstas|musträstal]] ja [[kuldnokk|kuldnokal]], küll aga teadsid peast väljasurnud suurreptiilide [[süstemaatika]]t. Nad võisid [[mälu]] järgi joonistada brahhiosauruse. Varane surmavaimustus. Varsti mängivad nad enesetapumõtetega ja kummitavad öösiti [[surnuaed]]adel. [[Flirt]] [[teispoolsus]]ega. See oli pigem surmatrend kui surmaihalus. (lk 19)▼
* Kui öeldi [[ürgaeg]], nägid nemad ainult korskavaid dinosaurusi ja välkuvate kihvadega takuseid [[elevant]]e, majakõrgusi hiidsisalikke elu ja surma peale võitlemas, [[hambad]] vastase [[selg]]a löönud maismaareptiilidest Gordoni sõlme. Võitluslusti täis koopainimesed talvisel maastikul, mammutijahil. Loomanahkades neandertallased laagrilõkke ääres nikerdamas. Nad ei õpiks kunagi mõtlema miljonites aastates. Mitte kunagi mõistma, et kõik see elav, mis neid ümbritses, oli tohutult pika aja jooksul toimunud imepisikeste sammude tulemus. Ettenägematu, krooniline, pikaajaline [[muutus]]te protsess, mida polnud võimalik jälgida ega kogeda, mida sai vaid kaudsete märkide põhjal vaevaliselt tuletada. Seal ei aidanud ka ükski arv ega peadpööritavalt pikk arvude rida. Seal oli lõppjaam. Aju läks maha. Ja [[fantaasia]]ga ei saanud ka edasi. Eriti just sellega mitte. (lk 143)▼
* Üle üheksakümne üheksa protsendi kõigist liikidest, kes kunagi olid Maal elanud, olid välja surnud. Aga kõik mõtlesid ainult neile naeruväärsetele tennisepalli mõõtu ajuga neljakümnetonnistele loomadele, kes polnud võimelised isegi oma [[kehatemperatuur]]i reguleerima. (lk 145)▼
** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012▼
* Looduslik valik võimaldab kohastuda, kui liigil on arenemiseks aega. Kohastumine ei tule aga toime radikaalsete muutustega. Selleks on see kaugelt liiga aeglane. Dinosaurustel polnud võimalust valmistuda 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoroidi kukkumiseks Maale. Nad ei saanud kohastuda. Neil, kes elasid maismaal ja olid maa sisse pugemiseks liiga suured, polnud mitte kuskile minna.
** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 12▼
18. rida ⟶ 32. rida:
▲* Looduslik valik võimaldab kohastuda, kui liigil on arenemiseks aega. Kohastumine ei tule aga toime radikaalsete muutustega. Selleks on see kaugelt liiga aeglane. Dinosaurustel polnud võimalust valmistuda 10-kilomeetrise läbimõõduga meteoroidi kukkumiseks Maale. Nad ei saanud kohastuda. Neil, kes elasid maismaal ja olid maa sisse pugemiseks liiga suured, polnud mitte kuskile minna. (lk 12)
▲** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017
▲* See [[lastetuba]]de nuhtlus. Nad ei teinud vahet [[musträstas|musträstal]] ja [[kuldnokk|kuldnokal]], küll aga teadsid peast väljasurnud suurreptiilide [[süstemaatika]]t. Nad võisid [[mälu]] järgi joonistada brahhiosauruse. Varane surmavaimustus. Varsti mängivad nad enesetapumõtetega ja kummitavad öösiti [[surnuaed]]adel. [[Flirt]] [[teispoolsus]]ega. See oli pigem surmatrend kui surmaihalus. (lk 19)
▲* Kui öeldi [[ürgaeg]], nägid nemad ainult korskavaid dinosaurusi ja välkuvate kihvadega takuseid [[elevant]]e, majakõrgusi hiidsisalikke elu ja surma peale võitlemas, [[hambad]] vastase [[selg]]a löönud maismaareptiilidest Gordoni sõlme. Võitluslusti täis koopainimesed talvisel maastikul, mammutijahil. Loomanahkades neandertallased laagrilõkke ääres nikerdamas. Nad ei õpiks kunagi mõtlema miljonites aastates. Mitte kunagi mõistma, et kõik see elav, mis neid ümbritses, oli tohutult pika aja jooksul toimunud imepisikeste sammude tulemus. Ettenägematu, krooniline, pikaajaline [[muutus]]te protsess, mida polnud võimalik jälgida ega kogeda, mida sai vaid kaudsete märkide põhjal vaevaliselt tuletada. Seal ei aidanud ka ükski arv ega peadpööritavalt pikk arvude rida. Seal oli lõppjaam. Aju läks maha. Ja [[fantaasia]]ga ei saanud ka edasi. Eriti just sellega mitte. (lk 143)
▲* Üle üheksakümne üheksa protsendi kõigist liikidest, kes kunagi olid Maal elanud, olid välja surnud. Aga kõik mõtlesid ainult neile naeruväärsetele tennisepalli mõõtu ajuga neljakümnetonnistele loomadele, kes polnud võimelised isegi oma [[kehatemperatuur]]i reguleerima. (lk 145)
▲** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012
[[Kategooria:Väljasurnud loomad]]
| |||