Haamer: erinevus redaktsioonide vahel

* Naeltel[[Nael]]tel pole suuremat soovi kui enne langeva vasara hoopi maha kukkuda, sest nad teavad, et ainult nii päästavad nad oma elu. (lk 50)

* [[Rakett|Raketid]] panid põlema luised aasad, muutsid [[kivi]] laavaks, [[puu]] söeks, [[vesi|vee]] auruks, tegid [[liiv]]ast ja kvartsist [[roheline|rohelist]] klaasi, mis vedeles laiali pillatud [[peegel|peeglitena]] kõikjal ümberringi, peegeldades sissetungi. Raketid tulid nagu [[trumm]]id, mis põrisevad [[öö]]s. Raketid tulid nagu [[rändrohutirts]]ud parvedes ja maandusid punase [[suits]]u õhetuses. Ja rakettidest jooksid välja [[mehed]], [[vasar]]advasarad käes, et tagudes anda võõrale maailmale ilmale niisugune kuju, mis on [[silm]]ale tuttav, peksta minema kõik võõrastav.

* Ei salli ma seda vennikest, surma[[surm]]a nimelt. Ta ei ole eesti mees. Käib ringi, [[vikat]] õlal. Aga vikat on peaaegu sama mis [[sirp]], ja kus on juba sirp, sealt pole vasargi kaugel. Aga seda, mida tähendavad sirp ja vasar, pole tarvis lapselegi seletada. Seda jälkust ei jõua kirjeldadagi!

** [[Andrus Kivirähk]], "Ivan Orava mälestused]]", 2008, lk 89

* Ei maksa muiata nende meeste üle, kes pool elu, just selle teise poole, kõpitsevad mingi suvilaköksi[[suvila]]köksi või pööningutoa[[pööning]]utoa kallal, seda iialgi valmis saamata, enne surevad. Targad vanamehed! Sest haarates jälle naelte ja haamri, vaaderpassi ja akutrelli järele tõstavad nad relvad[[relv]]ad korraga kolme koletise: [[Aeg|Aja]], Ruumi[[Ruum]]i ja Surma vastu. Nad püstitavad, et see kord langeks, nad vangistavad tüki Ruumi, et see kord enda jälle vabastaks, ja kuigi see kord tuleb õige pea, trotsivad nad ikkagi seda vana kavalat Külalist, tehes näo, et täna neil küll ei ole aega teda vastu võtta. [[Tuba]] alles pooleli, pole, kus sa kallile Külalisele istetki pakud, üks vana [[tool]] vaid, see ka saepurune[[saepuru]]ne.