Erinevus lehekülje "Kõrboja peremees" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Kõrboja peremees''' on [[Anton Hansen Tammsaare]] kirjutatud jutustus.
 
* [[Isa]], seda on raske öelda, aga üht õppisin ma: tööd tegema, hommikust õhtuni tööd, logelemata, aega[[aeg]]a viitmata. Oli igav ja nõnda õppisin tööd tegema
** 1. peatükk, lk 12
 
 
* On inimesi, kes ühtki asja muidu teha ei saa, kui kaotavad aru.
* Misuke [[rõõm]]]] on midagi teha, löö või kirvele vars taha, kruvi või sahale tera ette, nii et ta läheb.
* Mõtelge ometi, kui võiks niisukese maalahmaka võtta, nagu oleks ta mõni kirvevars või sahakured, võiks võtta ja temast teha, mis tahad, võiks temast niisukese asja teha, mis läheb ja vilistab, anna ta ükskõik kelle kätte.
* Kõrbojal ei tohi palju plaanitseda ega kavatseda, muidu hakkad oma plaane ja kavatsusi rohkem armastama kui Kõrboja ennast.
* Mitte see töö, mitte raskus, vaid sõnad, need söövad hinge seest.
* Mõnest mehest ei saa ega saagi peremeest, ka siis ei saa, kui talle koht kätte anna.
* "Sinu elu on kui aia tugiteivas," ütles [[ema]], "kõik rummud ja rattad hakkavad sinna taha kinni. Kuniks sa nõnda ikka vastu pead, kuniks ükski nõnda vastu peab."
* Mehed on ikka niisukesed: jooksevad ja jooksevad su järele, lööks kas terve ilma su pärast maha, aga niipea kui su kätte saavad, kaovad kui kulutuli.
* Aga teiste arusaamisest ei piisanud Katku Jürile põrmugi, sest tema oli ikka iseenda arusaamise järgi elanud ja armastas seda teha kuni surmatunnini.
821

muudatust