Juhan Peegel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Juhan Peegel''' (19. mai 1919 – 6. november 2007) oli [[eesti]] ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik ning kirjanik.

* Vaatamata oludele, kuhu [[inimene]] on saatuse tahtel paisatud, peab ta jääma eelkõige inimeseks, peab hoidma oma kodupaika, keelt ja kultuuri. Ka (mõisa)orjuse kiuste tuleb harida põldu, ka (tsaari) surve kiuste tuleb teha ajalehte, ka nappide võimaluste kiuste tuleb anda lastele haridust. Siin tasub elada ja võidelda selle eest, et siin tõepoolet elada saaks.

* [[Sõda]] ei ole võimalik unustada, ta saadab meid nagu mingi nähtamatu koorem läbi [[elu]].

* [...] sõja mälestusi kaasas kanda on omaette raske koorem, mõnikord ehk raskemgi kui sõda ise. Sõja tõde on hirmus[[hirm]]us, kuid lihtne, aga tee selle mõistmiseni on raske ja keerukas.

* Sõda on lõppenud, kuid võitjaid ei ole. Minu arust oli see katastroof, sest olime ju kaotanud kõik. Meil polnud vabadust, [[oma]] riiki, olime inimesi kaotanud kümnete tuhandete kaupa. Ei taha näiteks mitte iialgi enam meenutada Velikije Luki lahinguvälja, mis oli pärast talviseid lahinguid laipadega tihedalt kaetud.<ref name="EPL_07052005"/>

*Peegel on [[ise]] kusagil kirjutanud, et inimesel võib olla suur, ilus, puhas [[süda]] kui ta on [[noor]]. Kuid hiljem elu vormib seda ja kirjutab oma lood peale ja siis see süda ei ole vanast[[vana]]st peast üldse enam nii ilus[[ilu]]s ja puhas. Aga Juhan Peegli süda jäi lõpuni välja suureks, ilusaks ja puhtaks.