Paragrahv 58: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P VNFSV kriminaalkoodeks võeti vastu VKTK XII koosseisu 2. istungjärgul ja kehtestati VKTK 22. nov 1926 määrusega (VSKK, nr 80, art 600) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Paragrahv 58''' ehk '''§ 58''' oli 1926. aasta redaktsiooni kohaselt Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv, mille erinevate alapunktide alusel represseeriti Nõukogude Liidus ja selle okupeeritud territooriumitel 1930. – 1950. aastatel seni täpselt tuvastamata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi.
== [[Aleksandr Solženitsõn]] § 58-st ==
Lehekülje numbrid on antud raamatute ''Gulagi arhipelaag. 1.-7. osa: kirjandusliku uurimuse katse.'' Tallinn: Eesti Raamat, 1990 (Tartu : Tartu trükikoda) järgi.
80. rida:
* 1944. aastal Džida laagris ütles uurija Mironenko surema määratud Babitšile oma veatu loogika üle uhkust tundes: "Uurimine ja kohtuprotsess on ainult juriidiline kujundus, need ei saa muuta teie saatust, mis on juba ette ära otsustatud. Kui teid on vaja maha lasta, siis teid lastakse maha ka siis, kui te olete täiesti süütu. Kui teid on vaja õigeks mõista (see käib ilmselt ''oma meeste'' kohta), siis mõistetaksegi teid õigeks ja pestaks igast süüst puhtaks, olgu see süü ükskõik kui suur."
* "Andke meile [[inimene]] – küll meie juba ''süüdistuse'' leiame!" ütlesid paljud naljatades, see oli nende kõnekäänd.
** lk 121
| |||