Redaktsioon: 25. aprill 2020, kell 20:08 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. aprill 2020, kell 20:10 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: * Tõlkimine on vastavuste, mitte aseaine otsimine. Ta nõuab stiililist, võibolla isegi psüühilist kongeniaalsust. * Tsivilisatsioon on vaimsest ühisnimetajast hingestatud erinevate ~~kultuuride~~[[kultuur]]ide lõppsumma ja tema põhiline liiklusvahend - nii metafüüsilises kui ka otseses mõttes - on tõlkimine, ümberpanemine. ** [[Jossif Brodski]]. Tsivilisatsiooni laps. Tlk [[Joel Sang]]. Rmt: "Koguja rõõm". Vagabund 1996, lk 183-208 * Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge\|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isikupärane stiil. [[Eesti ~~keeles~~keel]]es peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisukohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles. ** [[Olev Jõgi]]. Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)

Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel