Eesti keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
28. rida:
* Halb keel ei vääri head [[saatus]]t. Seepärast peab iga tõsiselt rahvuslik [[eestlased|eestlane]] olema keeleparandamise poolt. Igatahes seob nende ridade lugeja ja ütleja siin eesti rahva saatust sümboolselt eesti keele seisundi ja väärtusega. Need olenevad üksteisest vastastikku.
** [[Johannes Aavik]]
* Praegu võib olla riskihetk, kus me võime lõplikult kaotada eestikeelse trükisüna lugeja, kui me ei harjuta noort põlvkonda maast madalast lugema EESTI KEELES keerukamat, haritumat, vaimselt huvitavamat teksti.
** [[Marju Lauristin]], Maaleht, 4. november 1999
* Mind pahandab, kui keegi väidab, et mõnda [[filosoof]]i eesti keelde tõlkida ei saa. Kui ei saa, pole tegu [[filosoofia]]ga (vaid võib-olla [[luule]]ga). Üldiselt on eesti keele võimaluste ruum palju-palju avaram, kui sellest tegelikult ära kasutatud. Eks keel olegi midagi paremat ja suuremat kui üksikute ideolektide või nende kõnelejate summa – isegi kui kõikide eesti keele kõnelejate pruuk peaks mingil põhjusel alla käima, jääb keel ise oma platoonilises ilus ja võimaluste allikana puutumata.
| |||