Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Pieter_Bruegel_the_Elder_-_The_Tower_of_Babel_(Vienna)_-_Google_Art_Project_-_edited.jpg|pisi|[[Vana Testamend]]i andmeil olla jumal andnud inimestele erinevad keeled, takistamaks [[Paabeli torn]]i ehitust. Pieter Brueghel vanema maal (1563).]]
'''Keel''' on inimeste kasutatav [[märgisüsteem]], [[kommunikatsioon]]i või arutluse vahend, mis kasutab [[sümbol]]eid ja teisi [[märk]]e ja nende kombineerimise reegleid.
 
* Keel on algselt tegu, mingi hädatarvilik rituaalne sooritus. Keeles sisaldub alati mingi praktilise tegevuse jälg, olgu see praktiline tegevus siis ratsionaalset või maagilist algupära. Teatud juhul võib keel olla lihtsalt [[rituaal]], mis taastab [[inimene|inimese]] osalustunde. Tõenäoliselt kusagil siin on tänapäeva inimese muusikakultuse juured, sest [[muusika]] on nüüdisajal üks väheseid tähendussüsteeme, kus [[tähendus]]e ja osaduse vahekord on märgatavalt teistsugune.
** [[Valdur Mikita]], Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 13
 
* Keel jaguneb [[kiri|kirjaks]] (nähtav sõna), [[kõne]]ks (kuuldav sõna) ja [[sisekõne]]ks (vaikne sõna). Inimkonna progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul. Kõne pole ajaloo vältel eriti muutunud, kui välja arvata selle levitamise viisid ([[ringhääling]]). Kuid vaikset sõna on tabanud mandumine. Meil puuduvad igasugused mõistlikumat sorti [[idee]]d, mida vaikse sõnaga peale hakata.
** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
* Keele grammatiline vundament on keha projektsioon [[aeg|ajas]] ja ruumis.