Lawrence Lessig: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
* Kui “piraatlus” tähendab loomevara loata kasutamist – juhul, kui väide “kui on [[väärtus]], peavad kellelgi olema ka [[õigus]]ed” on tõene –, siis on kogu sisutööstuse ajalugu piraatluse ajalugu. Tänase “suure meedia” iga oluline sektor – filmid, plaadid, raadio ning kaabeltelevisioon – sündis teatud tüüpi piraatlusest. (lk 61)
* Internet on [[George Orwell|Orwelli]] [[raamatukogu]] – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina<ref>Wayback Machine.</ref> tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110)
* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud kultuuri terviklikku arhiivi. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja helide arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka “arhiivideks” kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui “raamatukogu” [[mõte]] meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud “sisu” ühtlasi ka kellegi “omand”. (lk 114-115)
* Looming vajab, et omanikel poleks absoluutset kontrolli loodu üle. (lk 118)
* Sellest, et tehnoloogia on ühe kindla ärimudeli toimimist nõrgestanud, ei järeldu valitsuse kohustus vana ärimudeli toetamist jätkata. (lk 126)
* Mõtteturu reguleerimine on valitsuse jaoks alati halb valik. (lk 127)
* Autoriõigusi tagava tehnoloogia loomine tähendab, et autoriõiguste kontroll ei sõltu enam tasakaalustatud poliitikast[[poliitika]]st. Autoriõigusi kehtestavad eraomanikud nii, nagu soovivad. Vähemasti mõnes kontekstis on see [[fakt]] kahjutu. Kuid mõnes kontekstis saab sellest katastroofi seeme. (lk 144)
* Autoriõiguste valdaja tõlgendus seadusest jõuab autoriõigustega kaitstud sisu edastavatesse seadmetesse üha sagedamini. Reegleid kehtestab seaduse asemel kood. Koodipõhise reguleerimise probleem on selles, et erinevalt seadusest puudub koodil häbitunne[[häbi]]tunne. (lk 145)
* Meie ajaloos pole kunagi olnud hetke, mil sedavõrd vähestel olnuks kontroll sedavõrd suure hulga kultuuri loomise üle. (lk 166)
* Interneti tekitatud kaose keskel toimub enneolematu vallutuskäik. Seadust[[Seadus]]t ja tehnoloogiat nihutatakse suunas, mis annab sisuvaldajatele kultuuri üle niisuguse võimu, nagu neil kunagi varem olnud pole. Sellesse äärmuslusse sumbuvad paljud võimalused uuendusteks ja uueks loominguks. (lk 174)
* Meeletu juriidilise vastutuse oht koos autoriõiguste sogaste piiridega tekitab olukorra, kus innovaatorid saavad turvaliselt tegutseda vaid siis, kui neil on luba eelmise põlvkonna dominantselt tööstuselt. (lk 181)
* Vaba kultuuri asemel loakultuuri ehitamine on esimene neist olulistest viisidest, kuidas minu kirjeldatud muutused innovatsiooni koormama hakkavad. Loakultuur tähendab juristide kultuuri – kultuuri, milles loomine tähendab kõnet oma juristile. (lk 184)