Kahekordne mäng: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:La_Subiro_de_la_Okcidento,_eldono_1922.jpg|pisi|"Teist köidet? Issand halasta! Kas ta on kirjutanud sellele supile veel teise köite? Ka seda võis juba arvata. Ütle mulle üks ainus [[sakslane]], kes on kirjutanud mõne teose ainult ühes köites!"]]

* Kuigi Jens kinnitas, et talle kunagi polnud tulnud mõtet romaani[[romaan]]i kirjutada, liiati veel ajaloolist, ei olnud professor selles päriselt veendunud.

:"Kui see nii on, ei tahaks ma küll kaasa aidata. Sel juhul oleksin ka mina [[kuritöö|kuriteos]] kaassüüdlane. Sest minu arvates on iga niinimetatud ajalooline romaan kuritegu nii [[ajalugu|ajaloo]] kui ka kirjanduse vastu." (lk 41)

* Pime [[juhus]] ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse filosoofiaga[[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta predestinatsiooniõpetust. (lk 79)

* Aga sellest oli varsti viissada aastat, kui Babenbergid seisid oma võimu[[võim]]u tipul ja [[Walter von der Vogelweide]] laulis hertsog Leopold VI õukonnas. Seesama hertsog Leopold, kes oli vangi võtnud kuningas [[Richard LõvisüdameLõvisüda]]me ja ta Dürnsteini kaljulossi peitnud. Mis omakorda oli põhjustanud, et üks teine laulik, Blondel, lauldes[[laul]]des ja kannelt lüües [[Austria]] teedel käis. [[Poliitika|Poliitilised]] intriigid ja kaunid kunstid[[kunst]]id olid seega juba vanal hallil ajal Viinis kohanud. Ta oleks võinud, kui ta oli antiikaja ihaleja, juure lisada, et keiser-filosoof [[Marcus Aurelius]] siin linnas oli oma maise teekonna lõpetanud ja ta jumalik [[keha]] Hoher Marktil tuhastatud. (lk 121)

* [Kasimir:] Kas sa tõesti arvad, et [[usk]] siis midagi tähendab, kui võim või vara on mängus? Ainult vaesed [[inimene|inimesed]] on õigeusklikud, sest neil pole midagi muud peale usu. Selle eest on nad valmis [[tuli|tulle]] minema — või veel meelsamini [[vaenlane|vastasel]] kõri läbi lõikama. Aga suured isandad mõtlevad teisiti — ka vaimulikud isandad. Võta näiteks Richelieu, kes oli Rooma kardinal, aga võitles koos protestantidega kõige katoliiklikuma keisri vastu. (lk 124)

* [Kasimir:] Kadedale on kõik [[inetus|inetu]] ja see, kel kõht [[haigus|haige]], peab [[patt|patuks]], et teised [[söömine|söövad]]. (lk 128)

* Tubli, truu [[hobune|ratsu]], enam väärt kui ükski [[sõber]], ükski [[naine]], enam väärt kui keisri kaitse või kiriku õnnistus! (lk 152)

* Kuigi oli kohtunikke, kes olid kuulsad oma leidlikkuse ja terava mõistuse poolest, olid nende meetodid nii erinevad tänapäeva omadest — ja nii sarnased kaks tuhat aastat varem elanud kohtunike omadele — et meil on raske ette kujutada, kuidas nad üldse mingi sellise probleemi lahendada suutsid. Aga nii see oli sel valgustatud sajandil, mil inimene avastas suure osa looduse[[loodus]]e saladustest ja ehitas üles moodsa [[matemaatika]] süsteemi — millele üks [[filosoof]] rajas kogu kõrgema [[eetika]], kuna teine tõestas isegi Jumala[[Jumal]]a olemasolu [[geomeetria]] abil. (lk 155)

* [kardinal Tolnai:] [[Rumalus|Rumalat]] saab ära osta paari taalriga, tark maksab vähemalt tuhat, aga hullu ei saa osta kogu maailma rahaga. (lk 168)

* See pole [[Rutt|kiirustamine]], mis teeb inimese närviliseks. Seda teeb olukord, kui tead, et on kiire, et [[aeg]] kaob, ja ometi ei saa midagi teha. See on nagu [[unenägu|unenäos]], kui katsud joosta, aga [[jalg|jalad]] on nagu maa külge aheldatud. (lk 212)