Puu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Katsugu keegi viga teha mõnele suurele puule või veel hullem - endisele pühapaigale! Selline [[kuritöö|kuritegu]] on ränk, sest kohtumõistjaks pole siin [[inimene]], vaid [[loodus]]. Ja loodus juba [[nali|nalja]] ei mõista - eesti pärimus kubiseb jubedatest lugudest, kuidas puupilastaja hirmsa otsa leidis. [[Eesti]] vahest kõige iseloomulikum tunnusjoon on see, et siin on [[kivi]]del ja puudel märksa suuremad [[õigus]]ed kui inimestel ja [[loom]]adel (taevas halasta - ja selline [[riik]] võeti Euroopa Liitu!) (lk 37)
* Ökoloogid on kurtnud, et see on terves maailmas tõsine probleem - ökosüsteemidest kaovad vähehaaval suured puud. Vanad ja võimsad puud on nagu loodusmonumendid, mille silmitsemine tekitab inimeses pühaliku tunde. Aukartus [[elu]] ees võib sugeneda muidugi lihtsalt ka elementaarsest massivahest. (lk 138)
** [[Valdur Mikita]], Kukeseene kuulamise kunst: Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad 2017
16. rida:
* [[Juhan Viiding]], "Kiri vendadele" kogust "Detsember" (1971)
<poem>
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor,
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
</poem>
* [[Ott Arder]], "On kasvamas kuskil üks pisike puu"
==Vanasõnad==
| |||