Mälu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Gabriel_Dante_Rosetti,_Mnemosyne.jpg|pisi|Mnemosyne. Dante Gabriel Rossetti maal (1875-1891)]]

'''Mälu''' on elusorganismi võime omandada ja säilitada [[informatsioon]]i ja oskusi. Ühe tuntud jaotusviisi kohaselt jaguneb mälu protseduuriliseks (oskused), semantiliseks (teadmised ja faktid) ning episoodiliseks (kogetud sündmused) mäluks.

 

* Mälu, arvan ma, on selle [[saba]] aseaine, millest me [[evolutsioon]]i õnnelikus käigus ilma jäime. See suunab kõiki meie liikumisi, kaasa arvatud migratsiooniprotsessid. Lisaks on terves mäletamise protsessis midagi atavistlikku, kas või juba sellepärast, et see protsess pole kunagi lineaarne. Järelikult, mida rohkem keegi mäletab, seda lähemal on ta arvatavasti [[surm]]ale.

* Varem pidi inimene oma maailma aiva uuesti looma, alustama peaaegu nullist. Kui tekkis mälu, mis ulatus üle inimese eluea, muutus kõik. [[Kultuur]]i mõttes oleme üks organism. Selline vaateviis on lihtsalt märksa täpsem. [[Müüt]] kujundas ja hoidis inimeste üleinimlikku identiteeti, õpetas inimest kogema ilmaruumi vaimuväe kaudu. Kui müüdid kadusid, kadus ühendus mikro- ja makrokosmose vahel ning inimesed moondusid tagasi [[sipelgas|sipelgateks]].

** Valdur Mikita, Lingvistiline mets, Välgi metsad 2013, lk 65

 

{{Vikipeedia}}