Tarmo Jüristo: erinevus redaktsioonide vahel

* ... hetkel[[hetk]]el, mil meie kõige sügavamad veendumused satuvad kahtluse[[kahtlus]]e alla, pöördume me [[kangelane|kangelase]] poole. Nähes oma poliitilisi liidreid pühade kangelastena, saavad meie tänastest probleemidest kosmilised võitlused hea ja kurja vahel.

* Veel tänaseni on võimalik poliitikute[[poliitik]]ute suust kuulda väiteid sellest, kuidas nende poliitikale[[poliitika]]le ei ole alternatiivi, kuna see on ainsaks kaitseliiniks meid kõiki ähvardavate katastroofide (olgu need siis iseseisvuse kaotamine, rahva hääbumine, vaesumine või väljarändamine, maksude järsk tõus, [[riik|riigi]] laostumine vms) vastu. Kangelaslik poliitika-vaade taandab poliitilised valikud moraaliküsimusteks, mille puhul ei ole eristuseks enam parlamentaarne vasak- või parempoolsuse telg, vaid moraalsed „õige” ja „vale” kategooria; see ühendab endas poliitilise, eetilise ning esteetilise perspektiivi.

* Nii nagu Veerpalu juhtumi puhul, ei saanud ka Reformierakonna skandaali keskseks küsimuseks mitte niivõrd väidetav seaduserikkumine, vaid ilmne valetamine[[vale]]tamine ja vassimine. Konkreetsest keelust või seadusest[[seadus]]est üleastumine oli avalikkuse silmis[[silm]]is selgelt väiksema kaaluga, kui valetamise kaudu heidetud üldine [[vari]] poliitikute ning poliitika moraalsele terviklikkusele.

* Võib-olla ei pea [[sport|spordi]] eesmärk olema lödipüksluse väljajuurimine, meile kõigile maast madalast kaotamiskogemuse pakkumine ega [[teadmine]], mis tunne on vastu [[hammas|hambaid]] saada, vaid hoopis meie julgustamine, et võtaksime ette asju, milles me keegi esimesel korral head ei ole ja milles paljud meist kunagi väga heaks ei saagi. Sinna juurde kindluse andmine, et sellest ei ole midagi lahti – et [[elu]] ei ole üks pidev võitlus, aina tihenev konkurents, pingutamine, konstantne pikali kukkumine ja taas püsti tõusmine.