Nikolai Baturin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
48. rida:
* Ootamata oma [[surm]]a, nägi ta selle olemust: surm oli seesama [[uni]], ainult ärkamine polnud [[hommik]]usse, vaid [[igavik]]ku... Tunnetades [[puu]]de mõtteid, adus, et on olemas inimese saatus ja on olemas puude saatus, ja milleski on need sarnased ka peale selle, et sünnivad seemnest, saadavad teineteist kätkist sargalaudadeni ja saavad kõduks. - See sarnasus oli mõlemate, inimeste ja puude oskus jutukalt vaikida. (lk 113)
* Miski ei väsita nii, kui absoluutne tegevusetus ja ülitublidus. (lk 118)
* Kuulatas [[lõke]]te sõrmenaksutamist ja pakase puust puusse läkitatud sõnumit, vahtis öisesse taevapreeriasse, kus kollastes hüäänisilmades elas miljoniaastane [[kurjus]]. Mis oli selle kõrval inimpõlvkondade kurjus ühitatultki?! Ta mõtles hea ja kurja suulatest [[läte]]test ja nende suudmemaast. Ta mõtles, et inimestega pole kerge, ent nendega peab läbi ajama, iseendaga peab läbi ajama./---/ Kui kaugel peab olema, et inimest vaadata? /---/ Kui sellelt kõige kaugemalt Vardatähtedest, mis paistab nagu minuskel majusklite hulgas. /---/ See peaks olema tohutu kaugel ja need peaksid olema [[jumal]]a [[silm]]ad, et näha inimest, kes ta on, mitte kellena ta paistab iseenda tipult. (lk 121)
| |||