Redaktsioon: 19. juuli 2020, kell 10:30 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) 2599 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2020, kell 23:10 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Ladina keel''' on [[romaani keeled\|romaani keel]] itali keelte rühmast. Algselt kõnelesid seda latiinid tänapäeva [[Itaalia]]s. Hiljem oli ladina keel kasutusel riigikeelena kogu [[Rooma impeerium]]is, selle languse järel kirikukeelena kogu Euroopas kuni [[reformatsioon]]ini ja [[katoliku kirik]]us tänapäevani, kuid ka teaduskeelena varauusaja lõpuni. Seetõttu on ladina keel avaldanud suurt mõju kogu Euroopa, kaudselt aga ka terve maailma keeltele. * Ka sel õhtul istus Aramis süngelt mõttes. D'Artagnan päris, mis on tema sügava kurvameelsuse põhjuseks. Aramis vabandas ennast sellega, et tal olevat vaja kirjutada tulevaks nädalaks ladinakeelne kommentaar "[[Püha Augustinus]]e" kaheksateistkümnenda peatüki kohta ja see tegevat talle tõsist [[mure]]t. (lk 183)▼ * Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et [[vihm]] räägib ladina keelt.▼ * "Jah, pind on täis külvatud," ütles jesuiit, "ja meil ei tule karta, et üks osa seemnetest oleks langenud kaljule, teine osa ~~teeliiva~~tee[[liiv]]a ja et [[lind\|taevalinnud]] oleksid ära nokkinud ülejäänud, ''aves coeli comederunt illam''."▼ :Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist.▼ :"Et sa ~~katku~~[[katk]]u kõngeksid koos oma ladina keelega!" kirus endamisi d'Artagnan, kes tundis, et ta [[jõud]] hakkab üles ütlema. (lk 259)▼ * [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)▼ * „Kuidas võite teie teiste ees härra Maurusele öelda, et teie võite ära minna?“ algas direktor. „Kuhu teie lähete, kui teil ei ole [[raha]]? Kus õpetatakse teile ladina keelt, kui teil ei ole maksa?“ :„Ladina keel jääb siis [[õppimine\|õppimata]],“ vastas Indrek. :„Teie olete [[hull]], teie olete tõepoolest hull!“ hüüdis direktor. „Teie tulete siia, et ladina keelt õppida, ja kui härra Maurus laseb teid ilma rahata õppida, siis ütlete: jääb õppimata. Ladina keel jääb õppimata! Kas te siis põrmugi ei mõista, mis te räägite? Mis te siis õieti tahate? Tahate, et härra Maurusel peavad ainult niisugused puupead olema, nagu need kolm seal all seisid, ühel [[nägu]] nii, teisel nii, kolmandal nii.“ Direktor püüdis iga nimetatu nägu jäljendada. „Arvate, et niisukeste nägudega õpitakse ladina keelt ja algebrat?" ** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, 11. peatükk ▲* Nad on ~~lapsed~~[[laps]]ed ja nad lihtsalt ei salli, et [[vihm]] räägib ladina keelt. ▲:Las ta räägib! Ta ~~sõnad~~[[sõna]]d on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist. * [[Betti Alver]] "Tuulelapsed" * Kevad on [[Rooma]]s arenenud juba nii kaugele, et paljud tavernad on tõstnud lauad välja ~~aeda~~[[aed]]a [[puu]]de alla. Kui ma ühest sellisest oaasist mööda läksin, kuulsin korraga tuttavat üliõpilas[[laul]]u: ''Meum est propositum'' 17. rida ⟶ 29. rida: ** [[John Fowles]], "[[Maag]]" * Näiteks [[inglise keel]]es pole kunagi võimalik astuda ladina tüvedest välja, see on raske isegi siis, kui püüda kasutada ainult anglosaksi sõnatüvesid. Ent seetõttu on nende kreeka [[filosoofia]] tõlked fataalselt [[skolastika\|skolastilised]]. Selliseid probleeme aga [[eesti keel]]el ei ole – kreeka mõttega saab suhelda loomulikult.▼ ** [[Marju Lepajõe]] ([[Mihhail Lotman]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/haridus-vajab-nii-sugavust-kui-ka-paindlikkust/ Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust] Sirp, 18.01.2019, vestlusring)▼ * Mis kasu pidi mulle sest tulema, kui teadsin, et isa ladina keeli "pater", ema "mater" on, eks nad taadiks, memmeks sellegi pärast jäänud? [---] Meil oli kesknädala pärast lõunat, kus haritud ~~maailmas~~[[maailm]]as ühtegi poissi [[kool]]iga ei waewata, kaks tundi sääl ära istuda; see [[ülekohus]] juba täitis meie [[süda]]med püha [[viha\|wihaga]], ja weel missugused tunnid! ** [[Oskar Kallas]]e koolipõlvemälestustest (OK. "Kui mina alles noor weel olin". – Eesti Üliõpilaste Seltsi album II. Jurjev: Eesti Üliõpilaste Selts, 1894, lk 121–127: lk 122–123) ▲* Näiteks [[inglise keel]]es pole kunagi võimalik astuda ladina tüvedest välja, see on raske isegi siis, kui püüda kasutada ainult anglosaksi sõnatüvesid. Ent seetõttu on nende kreeka [[filosoofia]] [[tõlkimine\|tõlked]] fataalselt [[skolastika\|skolastilised]]. Selliseid probleeme aga [[eesti keel]]el ei ole – kreeka mõttega saab suhelda loomulikult. ▲** [[Marju Lepajõe]] ([[Mihhail Lotman]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/haridus-vajab-nii-sugavust-kui-ka-paindlikkust/ Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust] Sirp, 18.01.2019, vestlusring) ▲* Ka sel õhtul istus Aramis süngelt mõttes. D'Artagnan päris, mis on tema sügava kurvameelsuse põhjuseks. Aramis vabandas ennast sellega, et tal olevat vaja kirjutada tulevaks nädalaks ladinakeelne kommentaar "[[Püha Augustinus]]e" kaheksateistkümnenda peatüki kohta ja see tegevat talle tõsist [[mure]]t. (lk 183) ▲* "Jah, pind on täis külvatud," ütles jesuiit, "ja meil ei tule karta, et üks osa seemnetest oleks langenud kaljule, teine osa teeliiva ja et taevalinnud oleksid ära nokkinud ülejäänud, ''aves coeli comederunt illam''." ▲:"Et sa katku kõngeksid koos oma ladina keelega!" kirus endamisi d'Artagnan, kes tundis, et ta [[jõud]] hakkab üles ütlema. (lk 259) ▲* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977) == Vaata ka ==

Ladina keel: erinevus redaktsioonide vahel