Pärn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Pilt
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Tilia x euchlora 0001.jpg|pisi|Läänepärn Saksamaal]]
 
* See oli kõigest [[hernes]], mis oli pudenenud Suve-Nisse auklikust [[kott|kotist]], aga Malinile tuli ette, et ta võiks võtta selle [[seeme|pärnaseemne]] asemele. Võib-olla laseb [[Jumal]] oma headuses[[headus]]es see ainus kord ka herneterast pärnal sirguda. "[[usk|Usu]] ja igatsusega[[igatsus]]ega läheb see korda," mõtles Malin.
* Malin pani oma käe [[puu]]tüvele ja tundis korraga, kui raske oli pärnal üksinda elutuks jääda ja mitte heliseda. Ning siis tuli talle pähe, et kui ta saaks anda oma [[hing]]e surnud puule[[puu]]le, voolaks väikestesse haljendavatesse lehtedesse ja väikestesse meenressepeentesse okstesse [[elu]], siis hakkaks pärnapuu juubeldades helisema, nii et kõik ööbikud[[ööbik]]ud kuuleksid seda kõigis saludes ja [[mets]]ades maa peal.
* Aga mind ennast siis enam ei ole, ilma hingeta ei saa keegi maa peal elada. Kuid ma ju elan siis pärnapuus, aegade lõpuni elan ma oma jahedas haljendavas [[maja]]s ning ööbik laulab mulle kevadistel [[õhtu]]tel ja [[öö]]del, see on nii tore.
** [[Astrid Lindgren]], "Heliseb mu pärnapuu, laulab minu [[ööbik]]", kogumikus "[[Päevanurme]]"
 
 
<poem>
[[Päike]]se väsinud pihud
silusid pärnade päid.
Härdad minekumõtted
ladvalehisse jäid.
/---/
Puude pikkade [[vari|varjude]]
peale ei söanda sa astuda -
neil võib ju [[valu]]s olla.
kui sa nende peal käid.
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Etüüd päikeseloojangul: park. Sügis" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 58
 
 
 
<poem>
[[Päike]] kullerdab udus[[udu]]s,
liiprid seisavad reas.
Juba on üksikud salgud