Vabavärss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* Vormilistest muutustest veel niipalju, et mässuline [[у]] on teisenenud akadeemiliseks ü-ks ja varem domineerinud puhas vabavärss või blankvärsid peavad taanduma rangelt [[riim]]i aetud luuletuste surve all. Selles on küll näha Parnassi mõju. Aga samas peab nentima, et värsi riimiline korrastatus ei päädi sugugi suurema musikaalsusega. Vastupidi, rütm on pinguldatud ja närviline nagu surija pulss ja süüdi on selles tsesuuri ülirohke kasutamine värsi sees.
** [[Priidu Beier]], "Androgüüni luule" Vikerkaar 10/1988, lk 93-95, [[Hasso Krull]]i luulekogu "Pihlakate meri" (1988) arvustus
<poem>
Oo vabavärss, kare ja nurgeline, ometi
peenetundeline vabavärss,
suurte mõtete, valusalt puhaste tunnete luule!
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Ebasümmeetria ülistus" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (1985), lk 21
[[Kategooria:Kirjandus]]
| |||