Redaktsioon: 3. oktoober 2020, kell 00:34 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. oktoober 2020, kell 00:38 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: * Oleks kena küll, kui ~~maailma~~[[maailm]]a juhiks puhas [[loogika]] ja [[arv]]ude harmoonia, kuid tegelikult olid karmid [[fakt]]id sellised, et Ketas liikus [[kosmos]]es silmanähtavalt hiid[[kilpkonn]]a turjal ja [[jumal]]atel oli kombeks käia [[ateism\|ateistidel]] aknaid sisse löömas. (lk 68-69) ** [[Terry Pratchett]], "Võlukunsti värv" * Tema nimi oli Gaia ja see sobis talle, sest Andrew polnud seda kunagi varem kuulnud ja ka tüdruk ise oli midagi täiesti uut. Ta oli ühel ~~hommikul~~[[hommik]]ul bussi astunud otsekui lihtne tõend [[loodus]]e ülimaist saavutustest, ja poisist kaks rida eespool istet võtnud, samal ajal kui too tüdruku õlgade ja kukla [[täiuslikkus]]est lummatult paigale tardus. : Tema [[juuksed]] olid [[vask\|vasekarva]] ja langesid pikkade lahtiste lainetena abaluudest veidi allapoole, [[nina]] oli täiesti sirge, kitsas, lühike, rõhutades kahvatu [[suu]] väljakutsuvat täidlust, [[silmad]] olid laia vahega, tihedate ripsmetega, tähniliste rohekaspruunide vikerkestadega nagu renett[[õun]]ad. Andrew polnud tüdrukut kunagi meigituna näinud ja tema [[nahk]]a ei rikkunud ükski laik ega [[viga]]. Tema [[nägu\|näos]] olid ühinenud laitmatu [[sümmeetria]] ja ebatavalised proportsioonid; Andrew oleks võinud seda [[tund]]ide viisi vahtida, üritades veetluse allikat kindlaks teha. Alles eelmisel nädalal oli Andrew läinud [[kodu\|koju]] pärast [[bioloogia]] kaksiktundi, mille kestel oli tänu jumalikult juhuslikule laudade asetusele ja [[pea]]de asendile saanud tüdrukut peaaegu kogu aeg jälgida. Hiljem, oma magamistoa turvalisuses, oli ta kirjutanud (pärast pooletunnist seinaga tõevahtimist ning sellele järgnenud käsikiimlust): "[[Ilu]] on [[geomeetria]]." Ta oli [[paber]]i otsekohe puruks rebinud ja tundis end seda meenutades iga kord tobedalt, kuid selles oli ometi midagi. Gaia ilu tähendas tillukesi muudatusi mudelis, nii et tulemuseks oli hingemattev harmoonia. * [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tlk Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 23

Harmoonia: erinevus redaktsioonide vahel