Louise Glück: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
3. rida:
'''Louise Elisabeth Glück''' (sündinud 22. aprillil 1943 New Yorgis) on USA luuletaja ja esseist. 2003-2004 oli ta USA poeet-laureaat. Ta on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas [[Pulitzeri preemia]] ja 2020. aastal [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] "eksimatult äratuntava luuletajahääle eest, mis karmi iluga muudab üksiku olemasolu üleüldiseks."
 
* [[Luule]] eelis [[elu]] ees on, et kui luule on piisavalt terav, võib ta kestma jääda.
* ''The advantage of poetry over life is that poetry, if it is sharp enough, may last.''
** "Against Sincerity", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 29
 
* Mind tõmbavad ligi ellipsis, ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik [[vaikimine]]. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve luuletus piirduks selle sõnavaraga. See sarnaneb nägematule: näiteks [[varemed|varemete]] väele, kahjustatud või lõpetamata kunstiteostele. Sellised teosed viitavad paratamatult laiemale kontekstile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele [[aeg|ajale]], maailmale[[maailm]]ale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas hetke[[hetk]]e, mil nende esimene [[kodu]] tunduks olevat [[muuseum]].
** "Disruption, Hesitation, Silence", American Poetry Review, XXII köide, 5/1993, lk 30
 
* Mulle näib, et soovist luua kunsti[[kunst]]i sünnib pidev igatsuse[[igatsus]]e ja ärevuse[[ärevus]]e [[kogemus]], mis vahel, kuid mitte paratamatult, kujuneb romantiliseks või seksuaalseks. Alati paistab miski ootavat ees, järgmine luuletus või lugu, nähtaval, vähemasti aimamisi, kuid kättesaamatuna. Seda vähimalgi määral tajuda tähendab saada sellest kummitatud. Mingist helist või toonist kujuneb piin - luuletus, mis kehastab seda häält[[hääl]]t, näib olevat kusagil juba lõpetatud kujul.
** "Education of the Poet", rmt: "Proofs & Theories: Essays on Poetry" Hopewell, NJ: The Ecco Press, 1994, lk 16
 
18. rida:
 
==="The House on Marshland" (1975)===
* Isa [[käsi]] on ümber Tereze'i.<br />Ta kissitab silmi[[silm]]i. Minu pöial<br />on suus: mu [[viis|viies]] [[sügis]].<br />Vaskse [[pöök|pöögi]] juures<br />tukub varjudes spanjel.<br />Ükski meist ei pööra pilku[[pilk]]u kõrvale.
** "Still Life" ("Vaikelu")
 
==="Descending Figure" (1980)===
* Kahest õest<br />üks on alati vaataja,<br />üks tantsija[[tants]]ija.
** "Tango"
 
==="The Triumph of Achilles" (1985)===
* Tugev [[armastus]] viib alati leinani[[lein]]ani.
** "For My Father" ("Isale")
 
==="Ararat" (1990)===
* [[Hing]] vaikib.<br />Kui see üldse kõneleb,<br />siis vaid [[unenägu|unedes]].
** "Child Crying Out" ("Nuttev laps")
 
* Aegade algusest[[algus]]est peale,<br />lapsepõlves, mõtlesin ma<br />[[valu]] tähendavat,<br />et mind ei armastatud.<br />See tähendas, et ma armastasin.
** "First Memory" ("Esimene mälestus")
 
==="The Wild Iris" (1992)===
* <p>Pea kohal hääled, [[mänd|männioksad]] nihelemas.<br />Siis eimidagi. Nõrk [[päike]]<br />vilksamas üle kuiva pinna.</p>On kohutav püsida elus<br />teadvusena[[teadvus]]ena,<br />maetuna sünkjasse mulda[[muld]]a.
** "The Wild Iris" ("Metsiiris")
 
* <p>Ma ei oodanud, et jään ellu<br />[[maapind|maa]] surve all. Ma ei oodanud,<br />et ärkan taas, tunnen<br />oma [[keha]] niiskes mullas<br />taas vastamisvõimelisena, [[mälu|mäletamas]]<br />pärast nii pikka aega, kuidas taas avaneda<br />algava kevade[[kevad]]e<br />külmas valguses[[valgus]]es —</p><p>hirmul, jah, kuid taas teie seas<br />nuttes[[nutt]]es jah riskides rõõmus[[rõõm]]us</p>uue maailma karedas tuules[[tuul]]es.
** "Snowdrops" ("Lumikellukesed")
 
==="Meadowlands" (1996)===
* Vaatame maailma üksainus kord, lapsepõlves[[lapsepõlv]]es.<br />Kõik muu on mälestused[[mälestus]]ed.
** "Nostos"