Prantsuse revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
6. rida:
 
* Kaasaegse [[poliitika]] kaksikjaotus [[parempoolsus|parem]]- ja [[vasakpoolsus]]eks pärineb 1790. aastatest, Prantsuse revolutsiooni aegadest, kus vastloodud Rahvusassamblees sattusid igat masti mõttekaaslased istuma üksteise kõrvale. [[Inimõigused|Inim]]- ja [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] [[revolutsioon]]i toetajad istusid alguses saali [[vasak]]ul poolel ning [[monarhia]] ja [[kirik]]u toetajad istusid saali [[parem]]al poolel. Laias laastus on see eristamispõhimõte poliitikas ka kehtima jäänud.
: Parempoolsed esindavad pigem [[stabiilsus]]t, kehtivat korda, hierarhilist [[ühiskond]]a ja kõrgemaid klasse, kes ikka kipuvad olemasoleva olukorraga pigem rahul olema - kui sul on ][[elu]]s hästi läinud, siis miks peaksidki sa tahtma oma elu pea peale keerata. Vasakpoolsed jällegi usuvad inimeste sünnipärast [[võrdsus]]t ning toetavad madalamaid klasse, kellele tundub, et kehtiv kord rõhub neid ebaõiglaselt ning kes seetõttu taotlevad rohkem muutusi ja võimusuhete ümber mängimist. Ent nagu Rahvusassamblee jaotus ka väljendab, ei ole parem- ja vasakpoolsuses midagi absoluutset – kõik sõltub sellest, kus on parasjagu "mõõdukas keskpunkt".
: Kui 1789. aastal istusid Rahvusassamblees paremal monarhistid ja kirikutegelased, siis 1791. aastal olid seal juba revolutsiooni toetavad Feuillants'ide klubi liikmed, kes eelistasid liberaalset, aga kuningavõimu säilitavat [[konstitutsioon]]i põhjalikumat ühiskonna ümberkorraldamist nõudvate jakobiinide nägemusele. Vaid kahe aastaga oli poliitiliste vaadete keskpunkt oluliselt nihkunud.
* [[Aro Velmet]], [https://www.err.ee/1120550/aro-velmet-millest-me-raagime-kui-raagime-parempoolsusest "Millest me räägime, kui räägime parempoolsusest?"] ERR, 05.08.2020