Islam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
* ... suur oli minugi imestus, kui ma Püha Mikaeli kirikusse astudes leidsin saratseene, kes selga Kristuse altari poole pöörates palvetasid. Selgus, et üks osa kirikust oli neile eraldatud ja muhamedi usu kommete kohaselt sisse seatud (sest neil ei olnud Akkonis oma jumalakoda, nagu oli juutidel). Hiljem kuulsin, et nii olevat lugu ka Jeruusalemmas, kus mõnes mošees kristlastel oli lubatud oma altar üles seada ja oma jumalateenistust pidada.
** Karl Ristikivi, "Viimne linn". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1962, lk 72
 
 
* Makari kõige tähendusrikkamaks pärandiks võib vist pidada vanavene [[kroonika]]te kogumist, toimetamist ja ümberkirjutamist. Neid minevikuürikuid oli terve [[munk]]ade armee [[Venemaa]]l juba sajandeid säilitanud ja kopeerinud. See oli [[Kreml]]i esimene süstemaatiline katse [[ajalugu]] ümber kirjutada, mida saatis hämmastav edu. Moskva seati [[Kiievi-Vene]]st arenenud taevalikult õnnistatud [[riik|riigi]] tippu. Selle ettevõtmise kaudu õhutas Makari ka islamivastaseid eelarvamusi, taunides eriti [[mongolid|mongoleid]] ja nende järglasi [[tatarlased|tatarlasi]]. See oli riuklik sepitsus, sest tsaari teenis ka tatari vürste ning [[abielu]]d stepihõimudega olid nii tavapärased, et ainult vähesed ülikud võisid ennast pidada puhta kristliku [[veri|vere]] kandjaks. Makari aga soovis uut [[ristisõda]] - vähemalt selle õigeusklikku varianti.