Kannike: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Kannike''' (''Viola'') on malpiigialaadsete seltsi kannikeseliste sugukonda kuuluv [[taim]]ede perekond. Eestis kasvab looduslikult 18 liiki kannikesi, tuntuim neist on aaskannike (''Viola tricolor''). Rahvakeeli hüütakse nii aas- kui põldkannikest (''Viola arvensis'') ka käoorvikuks.
Ilutaimena kasvatatakse aedkannikest ehk võõrasema ning lõhnavat kannikest (''Viola odorata''), viimane metsistub kergesti.
<poem>
Ma panin märki, kuhu langes [[nool]]:
see langes läänes väikse [[lill]]e peale.
Piim[[valge]] oli see, nüüd punab [[haav]]ast
ja neiud on ta ristind "jõudearmuks".
Too selle [[õis]], sa tunned lille küll...
Kui kastab lauge magajal ta [[mahl]],
siis, olgu [[mees]] või [[naine]], sedamaid
see esimesse elusolendisse,
kes silma hakkab, armub meeletult.
</poem>
* [[William Shakespeare]], "Suveöö unenägu", II vaatus, 1. stseen. Tõlkinud [[Georg Meri]]. Rmt: W. Shakespeare, "Komöödiad" I. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 333. Kõnealune taim on aaskannikese punaseõieline hübriid, mida on tabanud Cupido nool.
* Samal [[õhtu]]l kell pool üheksa astus Dorian Gray elegantselt [[riided|riietatuna]], suur kimp parma kannikesi nööpaugus, kummarduvatest teenritest mööda leedi Narborough’ võõrussaali.
** [[Oscar Wilde]], "Dorian Gray portree", XV peatükk. Tõlkinud A. H. Tammsaare
13. rida ⟶ 27. rida:
[[Külm]] [[juuksed|juukseisse]] sul põimis härmalõngu
ja [[lumi|jõululumme]] vaibus [[linn]]a kära.
Su
ja tähesära.
</poem>
25. rida ⟶ 39. rida:
* Ta [[nimi]] on Blanche. Ma ei tea ühtki [[laul]]u, kus see nimi esineks. Aga kindlasti peab olema mõni — peab olema palju laule, sest see on kõige ilusam nimi. Mis on [[punane]] [[roos]] või [[sinine]] kannike võrreldes [[valge]] [[liilia]]ga! (lk 112)
** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 112
* [[Sõnnik]] ütles kannikeste lõhna kohta: "Ena asja, tahavad odava [[kontrast]]iga mõjule pääseda!"
| |||