Mürk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Mürk''' (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Erinevate organismide jaoks on mürgised erinevad ained. <poem>...' |
Resümee puudub |
||
43. rida:
:"Oh jaa, seda kindlasti," sõnas Pipi lohutavalt. "Sest vanaemal ju läks. Ta oli lõpuks nii terve, et hoia alt. Sest ta võttis sisse rahustavaid vahendeid."
:"Milliseid rahustavaid vahendeid?" küsis tädi Laura huviga.
:"Rebasemürki," kostis Pipi. "Ääretasa [[lusikas]] rebasemürki. Kus see alles mõjus, ütlen ma teile. Pärast seda suutäit istus ta [[viis]] päeva täiesti vagusi ega lausunud sõnakestki. Rahulik nagu [[kauss]] [[hapupiim]]a! Lihtsalt täiesti terve! Ei mingit kargamist ega kisa enam. Sadagu või ühtejärge katusekive pähe, ühtejärge, tema muudkui istus ja mõnules. Nii et küllap tädi Laura saab ka terveks."
* [[Astrid Lindgren]], [[Pipi Pikksukk (raamat)]], rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk, lk 212-213
* Seekord nõudis mu peremees minult mitte elu, vaid surma eliksiiri. Või lihtsalt öeldes — tugevat mürki, mida ta tahtis kasutada oma vaenlaste vastu. Ta oli nii kaua elanud mürgitamishirmus, et ta nüüd oli otsustanud oma vaenlastest ette jõuda.
:Olen leidnud, et palju sellest halvast, mis maailmas sünnib, tuleb inimeste rumalusest. Aga mõnikord võib ka juhtuda, et rumalus on õnnistuseks. Enamik inimesi ei näi teadvat, kui kergesti kättesaadavad on mürgid, ka kõige kangemad ja salakavalamad, nii et nende hankimiseks pole vaja ei kuradi ega nõidade abi. Ei ole nende eest vaja maksta kallist hinda. Pealtnäha kõige süütumais taimedes, mis oma õitega meie silma rõõmustavad, on küllalt mürki, et kustutada elu terves linnas. Oma mürgi oleks Dandolini igal ajal võinud ise valmis keeta. Oleander ja käoking, mis kasvasid ta aias, surmaputk ja koerapöörirohi, mida võis korjata umbrohu hulgas. Et neist valmistada surmavat tinktuuri, poleks vaja olnud isegi seda lihtsat laboratooriumi, mille ta mu käsutusse oli andnud. Seda oleks võinud teha ka kõige vaesema mehe köögis.
* [[Karl Ristikivi]], "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 137-138
52. rida ⟶ 57. rida:
:[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas [[mürk]]."
* [[Andrus Kivirähk]], "Rehepapp". Varrak 2000, lk 4
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||