Käimla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
* Kui ma siiski ukse avasin, leidsin, et ta mu soovist küll valesti oli aru saanud, sest leidsin enda uhkes saalis, mis pealegi [[lõhn]]as nagu [[kevad]]ine [[aas]]. Marmor[[pink]]idel piki [[sein]]a istusid [[mees|mehed]], kes ajasid üksteisega tõsiselt juttu või jälle naljatasid ja [[naer]]sid. Pidin juba vabandama ja tagasi tõmbuma, kui jõudsin näha, et [[marmor]]pingis olid [[auk|augud]] sobiva vahemaaga nende vahel ja et ma tõepoolest olin sattunud õigesse kohta. Aga ma poleks kunagi osanud aimata, et siinne rahvas ka kõige labasemaid toiminguid oskas nii pidulikuks muuta ja [[inimene|inimest]] igal pool [[ilu]]ga ümbritseda.▼
* [[Tsivilisatsioon]]il on [[kolm]] astet. Esimene: kui avalikus väljakäigus ei ripu mingit silti. Teine: kui seal ripub tahvel, millel seisab soovitus korrastada enne asutusest lahkumist oma [[rõivad]]. Kolmas: kui sellele soovitusele järgneb veel [[põhjendus]], et seda peab tehtama [[sündsus]]nõuete järgimiseks. Sellel tsivilisatsiooni kõrgeimal astmel me asumegi.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. Tallinn: Perioodika, 1999, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 31, lk 33
▲* Kui ma siiski
* [[Karl Ristikivi]], "[[Imede saar]]", Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1964, lk 80-81
* Tõepoolest, "Loreida" keeras end ilusasti välja. Kuid just siis, kui ta hakkas võtma viimase võimaluseni paremale pardale keeratud rooli sunnil elegantset
:"Rool paremale!" kisendas Timofei hirmsa [[hääl]]ega.
:"On rool paremale!" vastas Mare.
17. rida ⟶ 22. rida:
:"Liverpoom läheb peldiku!“ hüüdis Timofei.
:"On: liverpoom peldiku!" vastas Mare nii, nagu ta oli kuulnud vastavat roolimadruseid vahitüürimeeste korraldustele suurtel laevadel.
:Kuid rohkem käsklusi ega vastuseid enam ei tulnud. Kostis laudade ragin, pinguletõmmatud vandi kaeblik [[laul]] ja "Loreida" kaugele etteulatuv liverpoom tungis sisse ühiskondliku ehituse uksest. Samal ajal hakkas "Loreida" uuesti rooli kuulama, keeras end paremale ja tugev liverpoom tõstis laeva
103. rida ⟶ 108. rida:
* '''KEMPS.''' Kemps on kõige väiksem ruum terves [[korter]]is, aga ega ta sellepärast veel kõige üksildasem pole. Alailma kostab kempsu poolt vee kohinat: keegi on kempsus ja tõmbab vett. Kempsu kasutavad kõik, aga juttu tehakse tast vähe. Kempsu nimegi pole viisakas suhu võtta. Kemmerg ja peldik kõlavad küll veel hullemini. Kõige peenem oleks öelda tualett, aga kuidas sa ütled. Ehk ongi viga selles, et kempsule pole päris õiget nime leitud. Kui see kord välja mõeldakse, võib ehk kempsustki sama vabalt rääkida kui vannitoast või [[köök|köögist]]. Ega kempsul pole teiste ruumide ees häbeneda miskit.
** [[Tiia Toomet]], "Kodused asjad", Tallinn: Eesti Raamat, 1987
==Ebakindel atributsioon==
| |||