Füüsika: erinevus redaktsioonide vahel

* Teadlasena uskusin ma, et füüsika on objektiivselt eksisteerivas [[reaalsus]]es tegelikult kehtivate seaduspärasuste kõige täpsem kirjeldusviis, parim, milleks tänapäeva [[inimene]] võimeline on. Füüsika tundus mulle olevat üldisim ja sügavaim kõikidest teadustest. Täiesti objektiivne, ehkki paratamatult ebatäpne füüsika pidi olema vaba inimlikest [[uskumus]]test, mis kaasnevad füüsiku kui inimese [[ebatäiuslikkus]]ega. Lühidalt: füüsiku [[töö]] toob esile [[tõde|tõe]], kusjuures siin tõe käsitluse aluseks olevat vastavusteooriat pidasin ma sama ilmseks ja enesestmõistetavaks nagu reaalsust.

* Füsikalismile tuginev teadusideoloogiline fanatism on kandunud kooliharidussekooli[[haridus]]se, omistades teadusele ka lunastaja ning päästja rolle. Teaduspropagandistlikud nipid on üle võtnud seesugune religioosne propagandistlik [[kirjandus]], mis on ühtlasi teadusdemagoogiline ja võib esineda kooskõlas teaduslike faktidega[[fakt]]idega. Teadlaste teadvustamata [[usk]] võib pöörduda nende endi vastu.

* Kui inimese on füüsikasse toonud teadmisjanu, siis kahtlemine oma [[teadmine|teadmiste]] alustes võib talle tekitada sügava pettumustunde, mille üheks põhjuseks on täitmata lubadused, mida teaduse nimel talle koolipõlves jagatud on.

* Mina tahtsin lapsest saadik teada, kuidas maailmas asjad on. Ma uskusin, et täppisteadused on tõsine asi ja kõik muu on üks loba. Nii usub suur osa füüsikuid ja [[Jaak Aaviksoo]] arvab ilmselt siiamaani nõnda. See kõik on läbitud etapp elus. Aga ma tahtsin teada, kuidas asjad on, ja mind ei rahulda, kui ma saan sellise tulemuse, mis mulle meeldib. Asi hakkas sealt peale, et miks ma saan [[universum]]it rehkendades selliseid tulemusi, nagu mul vaja on. Inimesed tahavad teatud eas teada saada, milline maailm on. Aga hilisemas eas tahavad nad saada kinnitust sellele, mida nad juba teavad. Neid isegi hirmutab see, et äkki saab teada, mis tegelikult toimub. Ma sain aru, et füüsika ei anna mulle infot, mismoodi asjad maailmas tegelikult on. Ja ma tahan teada. Katsun seda seletada: oletame, et ma mängin õudselt hästi malet[[male]]t, tunnen reegleid ja puha. Füüsika ongi nagu malemäng. Aga mind huvitab palju rohkem, kes selle mängu tegi ja milleks see tehti ja kes ma tegelikult olen.

* [[Lugemine]] on ninanips mitte ainult vaimsele, vaid ka füüsilisele piiratusele. Kirjandus pöörab ümber füüsika paratamatused[[paratamatus]]ed, sest lugu saab lugeja kanda [[minevik]]ku viisil, mis on termodünaamika teise seaduse tõttu võimatu. Päikesesüsteemile kõige lähem [[täht]], Proxima Centauri, asub isegi kõige kiiremast kosmoselaevast kümnete tuhandete aastate kaugusel. Ent lugedes võime liikuda sekundiga valgusaastate taha, vaadata distantsilt Laniakead – igal leheküljel võib meid oodata ussiauk. Lugemine on aja ja ruumi ületamise [[kunst]], liikumatu liikumine.