Laps: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
 
* Lapsed aimavad oma vanemate mõtteid paremini kui nood laste omi. (lk 31)
* Miski pole lihtsam kui kasvatada lapsi nii, et nad kuulaksid sõna, meeldiksid, teeniksid ja teeksid kõike, mida vanemad ning teised täiskasvanud ihkavad. Muidugi ei saa lastest siis mitte kui midagi, igal juhul mitte midagi rohkemat kui nende vanemad. Raskem on aga ühendada [[kuulekus]] ja [[vabadus]], jätta alles jõud ning siiski suunata ja kasvatada endale parimat sorti vastane. (lk 50)
* Kui õpetada laps [[viha|vihkama]] ühte inimest, kes ei ole talle midagi teinud, siis õpib ta selle toel vihkama ka kõiki ülejäänud inimesi. (lk 52)
* Kui vähe vanemate jutt lastele korda läheb, saab selgeks tõsiasjast, et kogu hüpohondriline tülgastus [[elu]] vastu, millest päevast päeva räägitakse, ei hävita ometi laste rõõmsameelsust. (lk 64)
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004
 
* Vanematel on oma lastele kõige raskem andestada neid [[viga|vigu]], mis nad on neile ise sisse kasvatanud.
* Küll kõik laabub, ütlevad nõrgad lapsevanemad oma laste vigade kohta. Oo ei, mitte midagi ei laabu, kõik aina areneb!
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
 
 
* Kuulutan kõigile, et lapsed ongi põhjus, miks ma üldse elan, kuigi tegelikult on ju minu [[elu]] nende olemasolu põhjuseks.
** [[Paulo Coelho]], "[[Veronika otsustab surra]]"