Essee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
* Harva on esseedes avaldatud täiesti uusi ja pöördelisi mõtteid. Seda on teinud [[filosoof]]id oma traktaatides. Kuid esseistid on sulatanud juba olemasolevaid [[idee|ideid]] oma isiku kohaselt ümber, andes neile väljenduse väärikuse, elavuse ja kauniduse kaudu sageli kestvama mõju kui algupärane esitus. Essee kvaliteet oleneb niisiis enne kõike [[kirjanik]]u isiksuse markantsusest, ta mõtte vahedusest, [[kujutlusvõime]] elavusest ja temperamendi ilmekusest. Hea esseist peab ühendama endas nõtke mõtleja ja tundliku kirjaniku.
** [[Aleksander Aspel]], "Sissejuhatuseks" raamatus "Valik prantsuse esseid". Tartu: Eesti Kirjanduse Selts 1938, lk 7
* Tähtsamaks peetud [[teadus]]liku ja [[filosoofia|filosoofilise]] tegevuse kõrvalt kirjutatud esseed, miska <nowiki>[</nowiki>[[Francis Bacon]]<nowiki>]</nowiki> esimesena tõi selle vormi inglise [[kirjandus]]pilti, pani ta aga laiemale lugejaskonnale mõeldud kergema lugemisena kirja [[inglise keel]]es. Ise nimetas ta neid "[[puhkus]]eks oma muude uurimiste kõrvalt". Baconi peateosed püsisid kaua autoriteetseina ning enam kui [[sada]] aastat pärast tema [[surm]]a pühendasid prantsuse valgustajad-entsüklopedistid oma "Entsüklopeedia" nimelt Francis Baconile. Hilisem [[ajalugu]] viis aga täide Baconi vaga soovi, kui ta "Esseed" nende väljaandmise eel Buckinghami hertsogile pühendas – et see köide tema muudest teostest mitte lühemat [[aeg]]a ei püsiks.
| |||