Skelett: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
66. rida:
* Teekonna alguses on seega paljas sõnalisse vormi valatud [[idee]], mis [[loodus]]es vegeteerib kõige sagedamini [[raamat]]u või [[näidend|näitemängu]] kujul; aga et idee võiks tungida [[maailm]]a, kus tehakse [[film]]e, tuleb ta paarile-kolmele masinakirjaleheküljele kokku litsuda, mida nimetatakse sünopsiseks. Sünopsis on idee lühike ümberjutustus, millest on välja jäetud kõik teisejärguline nagu ka kõik peamine; sünopsist nimetatakse ka skeletiks ehk kondikavaks, küllap sellepärast, et väljendada tavalist tapvat, surmavat ümberkäimist ideega. Sellepärast pääsebki kirjapandud elav sõna filmi alles pärast [[surm]]a ning kuivanud [[luu|kontide]] kujul; alles hoolikalt kupatatud ja kuivatatud skelett läheb edasisele kultiveerimisele, mille tulemuseks on ''treatment'' ehk stsenaarium.
** [[Karel Čapek]], "Kuidas tehakse filmi". Rmt: Karel Čapek, "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn: Perioodika 1981, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 45/46, lk 90
<poem>
Eluaeg polnud mul valehambaid vaja, kuid nüüd, jumal paraku
on mind tulnud lappida mõne võltsroide ja ersatsvarbaga
Ma olen Näitlik Õppevahend Inimskelett, koolipoistest Madiseks hüütu
Paar korda nädalas kannab korrapidaja mu klassi
— ''Aoi!''
Õppige pealegi mu kallal ulja allohvitseri seesmist ehitust
kobage mu kondikava, kõdi pole ma kunagi kartnud
Õppige pealegi, võib-olla siis teie ei satu
võõramaa koolipoistele tahvlilapiga pilduda
— ''Aoi
Nii oli lugu Näitlikust Õppevahendist Inimskeletist,
tema enese lauldud anatoomia, ajaloo ja teistes tarvilikes tundides,
tema enese lauldud ja roiete lüüral saadetud.''
Vive la compagnie! Villa kumbalii.
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Laul ühest uljast Napoleoni allohvitserist, kelle luukere on praegu näitlikuks õppevahendiks ühes Eestimaa koolis". Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 36-37
| |||