Usk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Usk''' on millessegi uskumine, veendumus millegi tõesuses napile või puuduvale tõendusmaterjalile vaatamata. Süstematiseeritud, organiseeritud ja maksustatud usku nimetatakse [[religioon]]iks.
* Maailma ja inimajaloo tõeliseks, ainsaks ja sügavaimaks teemaks, millele kõik teised on allutatud, jääb uskmatuse ja usu konflikt. Kõik ajajärgud, kus valitseb uskumine, mis vormis ta ka ei esineks, on hiilgavad, südantülendavad ja kaasaja ning järelpõlvede jaoks viljakad. Seevastu kõik ajajärgud, kus mis tahes kujuga uskmatus on haletsusväärse võidu saavutanud, kaovad järelpõlvede ees, kui nad ka silmapilgu peaksid suurustama oma näilise hiilgusega, sest kellelegi ei meeldi ennast piinata selle tunnetamisega, mis on viljatu.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 25
* Kui üldse leidub usku, mis suudaks [[mägi|mägesid]] paigast nihutada, siis on see usk omaenese jõusse.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
* Tüüpiline [[eestlane]] vastab küsimusele, kas ta usub [[jumal]]at, üldiselt eitavalt, küsimusele, kas ta on usklik, üldiselt jaatavalt ning küsimusele, mida ta siis lõppkokkuvõttes usub, ei ole ta võimeline üldse midagi arukat vastama.▼
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika". Välgi metsad 2015, lk 161▼
* "Kui te [[naer]]ate ja ei usu," jätkas Aramis, "ei saa te midagi teada."
:"Usume nagu [[muhameedlased]] ja oleme [[tumm]]ad nagu katafalk," vastas Athos. (lk 92)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
* Rahva usuga oli noil päevil imelik lugu. Teda materdati armutult, kui ta oli sihitud jumala poole, ja teda turgutati vahetpidamata, kui küsimuses oli mõni [[partei]]programm, lipukiri või loosung. Kui asi puutus jumalasse, siis nõuti tõendusi ja seda mitte pühast kirjast, vaid midagi olulisemat, aga kui samal ajal räägiti oma politilisist [[unistus]]ist, siis juhatati sind paremal korral tõendusena [[raamat]]ute juurde, mida kõnelejad isegi polnud lugenud või mida nad lugedes vaevalt-vaevalt taipasid, halvemal korral aga pisteti kahtlejale mõni pisike brošüür pihku ning see pidi täitma käskude ja prohvetite aset.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" III, 31. peatükk
▲* Tüüpiline [[eestlane]] vastab küsimusele, kas ta usub [[jumal]]at, üldiselt eitavalt, küsimusele, kas ta on usklik, üldiselt jaatavalt ning küsimusele, mida ta siis lõppkokkuvõttes usub, ei ole ta võimeline üldse midagi arukat vastama.
▲** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika". Välgi metsad 2015, lk 161
== Allikata tsitaadid ==
| |||