Ootamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
* Rindel ei ole nii hirmus, nagu näib kirjelduste põhjal või [[raamat]]ust lugedes. Üldse parim viis [[hirm]]ust vabanemiseks on siseneda sellesse, mis hirmu tekitab. Kui kardad eesliini, siis sõida piinavast tundest vabanemiseks eesliinile. Meid kõiki ähvardas pidev ümberpiiramise oht. Aga vaevalt suudab keegi uskuda, missugune kergendus sind haarab, kui miski tõepoolest toimub, kui selle asemel, et oodata ja närveerida, tuleb tegutseda. Ka ümberpiiramine ei ole nii hirmus kui selle ootamine ja selle kirjeldused. Ja [[sõda]] isegi ei ole nii kole kui selle ootamine või distantsilt meenutamine. Temasse sisse minemine on parim arstim hirmu vastu.
** [[Juri Lotman]], Mitte-memuaarid. Tõlkinud [[Malle Salupere]]. Akadeemia nr 3/2007
17. rida:
</poem>
* [[Villu Kangur]] "Ei midagi erilist" (tuntud ansambli [[Singer Vinger]] lauluna Roald Jürlau muusikaga ja [[Hardi Volmer]]i esituses)
* Ma ootan sama himukalt [[lõpp]]u, nagu ma kunagi ootasin [[algus]]eid. Ja samas ma tean sellegi ootamise [[tühisus]]t. See tühisus, see [[tühjus]] on viimane [[kannatus]]. Ma ei tea, kui pikk ta on. See on kindlasti [[depressioon]], aga mida muudab, kui anda olukorrale meditsiiniline [[nimi]]? Mida muudab, kui leevendada [[ravim|rohtudega]] seda olemuslikku kannatust? Depressioon on ''tõene'' seisund.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 52
| |||