Helen Fielding: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
100. rida:
* [Bridgeti ema:] "Kullake, vastupidi - tema peab sinuga koos töötama. Beib, tee ta elu põrguks!" (Oh Issand, ma ei tea, mis inimestega mu ema küll suhtleb.) "Ma olen niigi siin plaani pidanud. Sul on viimane aeg vabaneda sellest perspektiivitust töökohast, kus sind ei hinnata. Valmistu lahkumisavaldust lauale panema, tütreke. Jah, kullake... Ma kavatsen sulle televisioonis tööd leida."
:Ma lähen tööle, nähes välja nagu mingi kuradi Ivana Trump, kostüümi ja huuleläikega. (lk 183)
* Kui ta läinud oli, helistasin Tomile, kes võttis mind mu enesepiinamise lõpetamiseks kaasa Saatchi galeriisse ühe oma kunstikooli sõbra peole. "Bridget," sosistas ta närviliselt, kui astusime valgesse urgu grungenoorte merre. "Sa ju tead, et pole trendikas installatsioonide üle naerda?"
:"Okei, okei," ütlesin tumedalt. "Ma ei tee ühtki surnud kala nalja ." (lk 192)
* Ema helistas ja ma katsusin talle rääkida, kui raske on olla naine ja meestest erinevalt omada reprodutseerimise aegumistähtaega, kuid ta ütles ainult: "Oh, tõepoolest, kullake. Teie, tüdrukud, olete tänapäeval kõik nii valivad ja romantilised: teil on lihtsalt liiga suur valik. Ma ei ütle, et ma isa ei armastanud, aga tead, meile õpetati alati, et "looda vähe ja andesta palju" ja ära oota, et sind jalust rabatakse. Ning kui aus olla, kullake, siis pole meid loodud vaid lastesaamiseks. Ma ei taha su tundeid riivata ja isiklikuks muutuda, aga kui ma saaksin ajas tagasi minna, siis ma ei usu, et ma..."
113. rida ⟶ 112. rida:
* Lähen õhtusöögile. Nüüd, kus olen jälle üksi, kutsuvad kõik Ennasttäis Abielupaarid mind laupäevaõhtuti külla, seades mind vastamisi järjest õudsemaks muutuva üksikute meeste valikuga. (lk 212)
* Võeh! Suitsetajate vagun osutus koletuks sealaudaks, kuhu õnnetud ja trotslikud suitsetajad olid kokku pressitud. Olen aru saanud, et enam pole suitsetajatel võimalik väärikalt elada, sest nad sunnitakse eksistentsi limastele äärealadele tusatsema. Ma poleks vähimalgi määral üllatunud, kui vagun oleks salapärasel moel mõnele kõrvalteele suunatud, nii et seda poleks sestpeale enam iial nähtud. (lk 215)
* Teisel pool jäi kõik vaikseks.
:Summutatud nuukse. Isa nuttis. Kardan, et isal on närvid täitsa läbi. Muuseas, kui mina oleksin emaga kolmkümmend üheksa aastat abielus olnud, siis oleksid minu närvid ka sel juhul läbi läinud, kui ta poleks portugallasest turismikorraldajaga jalga lasknud. (lk 219)
* Ka ema pressis ennast läbi rahvamassi meie poole.
:"Bridget," hõikas ta. "Kas sa oled juba Markile tere öelnud?"
:Orjaliku alandusega mõistsin äkitselt, et peagi saabub nii ema kui Una neljakümnes pulma-aastapäev. Ema tundes on üsna kindel, et ta ei lase pisiasjal nagu abikaasa mahajätmine ja turismikorraldajaga jalgalaskmine pidustusi takistada ning ta on iga hinna eest otsustanud Elaine Darcyle mitte alla jääda, olles selle nimel valmis ka oma süütu tütre abiellu mahitama.
:"Ole vapper, tibu," ütles isa mu kätt pigistades. (lk 229)
* Oli ilmne, et Simon Dalrymple’ile oli sünnist saati ballitantse õpetatud, nii et oli päris meeldiv, kui ta mind oskuslikult edasi ja tagasi juhtis, kuid häda oli selles, et, noh, tal tundus tagatipuks olevat üks vägevamaid erektsioone, millele mul on olnud õnn tunnistajaks olla, ja kuna me tantsisim e nii lähestikku, siis polnud see just tühiasi nagu pastakaots, mida võinuks kahe silma vahele jätta.
:"Ma võtan nüüd juhtimise üle, Simon," ütles üks hääl. See oli Mark Darcy.
:"Ole mõistlik. Mine tuppa tagasi. Sa peaksid juba voodis olema."
:Simon oli täiesti löödud. Ta lahvatas tulipunaseks ja kiirustas tagasi majja.
:"Kas tohib?" küsis Mark ja sirutas minu poole käe.
:"Ei," ütlesin ma maruvihaselt. (lk 234)
* Lipsasin äsja välja sigarette ostma, et end BBC-st tuleva "Uhkuse ja eelarvamuse" jaoks valmis sättida. Raske uskuda, et tänaval on nii palju autosid. Kas nad ei peaks end kodus valmis panema? Mulle meeldib, et meie rahvas on nii pühendunud. Ma tean, et minu isikliku pühendumise põhjuseks on lihtne inimlik vajadus, et Darcy saaks Elizabethiga liinile. Tom räägib, et jalkaguru Nick Hornby on oma raamatus öelnud, et meeste jalgpallihullustus ei ole asendustegevus. Testosteroonihullud fanaatikud ei igatse ise väravas olla, väidab Hornby, vaid näevad oma meeskonda kui valitud esindust, nagu parlamenti. Täpselt nõnda tunnen ma Darcy ja Elizabethi suhtes. Nad on minu valitud esindajad seksi- või pigem kuramaažipõllul. Ma ei soovi tegelikult päris väravaid näha. Vastik oleks näha Darcyt ja Elizabethi voodis pärast "seda" suitsu tegemas. See oleks ebaloomulik ja vale ja ma kaotaksin kiiresti huvi. (lk 245)
* "Kui palju kaloreid võib dieedi ajal süüa?" küsis ta [Tom].
:"Umbes tuhat. Noh, mina sean tavaliselt eesmärgiks tuhat ja lõpetan umbes tuhande viiesajaga," ütlesin, mõistes samal ajal, et viimasel väitel polnud just päris tõepõhja all.
:"Tuhat?" küsis Tom uskmatult. "Aga ma arvasin, et paljalt elusolemiseks on kahte tuhandet vaja."
:Vaatasin teda jahmunult. Mõistsin, et olen nii palju aastaid dieedil olnud, et mu teadvusest on pühitud fakt, et mu keha võiks elutegevuseks kaloreid vajada. Olen jõudnud sellele tasemele, kus usutakse, et toitumisideaaliks on mitte midagi süüa ja inimesed söövad vaid seetõttu, et nad on liiga ahned ega suuda oma dieeti mitte rikkuda. (lk 255)
* Ma olen v. õnnetu. Vaatasin ootusärevalt laua taga istujaid, kui nad esimest konfitüürisuutäit haukasid.
:Saabus piinlik vaikus.
:"Mis see on, tibu?" küsis Tom lõpuks. "Kas see on marmelaad?"
:Õudusest haaratuna võtsin ka ise ühe suutäie. See oli, nagu ta ütles, marmelaad. Mõistsin, et kõigi pingutuste ja kulutuste tulemusena serveerisin oma külalistele:
:sinist suppi,
:omletti,
:marmelaadi. (lk 268)
* Ma vihkan jõule. Kõik on loodud peredele, armunutele, soojusele, tunnetele ja kingitustele mõeldes ning kui sul pole meessõpra ega raha, kui su ema käib tagaotsitava portugali kurjategijaga ja su sõbrad ei taha enam su sõbrad olla, siis tahaksid sa pahelise
islamirežiimiga riiki emigreeruda, kus koheldakse vähemasti k õ i k i naisi ühiskonna heidikutena. Olgu mis on, mul ükskõik. Loen terve nädalavahetuse vaikselt raamatut ja kuulan klassikalist muusikat. Võib-olla loen "Näljutatud teed". (lk 286)
<!--
* Mis mõte on kogu rahval poo lteist kuud rin gi
tõmmelda, tehes halvatujuliselt ettevalmistusi täiesti
| |||