Aili Vint: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Meie õnneks saime ERKI Üliõpilaste Teadusliku Ühingu varjus toimetada vabalt ja iseseisvalt. Olime üllatunud, et meid toetasid – ja isegi tiivustasid – meie õppejõud-professorid Leo Soonpää, Boris Bernstein, isegi rektor Jaan Vares ning kõik tolleaegsed noored kunstiteadlased: Sirje Helme, Jaak Kangilaski, Evi Pihelgas, Eha Komissarov. Nii ei osanud Venemaa poolt meile riiki juhtima sokutatud juhid kahtlustadagi, millega me, tudengihakatised, tegelikult tegelesime. Ega me isegi ei mõistnud, et õõnestame sotsrealismi alustalasid. (Õpinguteajast ERKIs).
* Kunstnikutüüp on inimene, kes igal hetkel oma elus annab oma parima, mida ta sel hetkel suudab. Ja sellepärast ei ole keegi meist ära teeninud ei eiramist ega süüdistusi, ka enda poolt mitte.
* Moekunst on üks kõige-kõige loomingulisem kunstiliik, seal voolab kõigi kaunite kunstide sünergia. [[Mood]] peegeldab maailma hetkeseisu perfektsemalt kui ükski teine kunstiliik. [[Maailm]] muutub
** Kaarin Kivirähk, "Aili Vint: ideed hõljuvad õhus, oska need ainult õigel ajal ja õiges kohas kinni püüda". Eesti Ekspress, 26. märts 2018
* Palaval suvepäeval, keset
* Aili Vint: Õnneks kohises ka mets nagu meri. Õpetajate Leht, 17. jaanuar 2014
* Minu jaoks on meri alati uus. Ma ei maali kunagi üht ja sama merenägu. Et erinevaid meremeeleolusid endasse koguda, käin nii palju kui võimalik mere ääres ja jälgin teda, kuni kohtun hetkega, mis mind kütkestab. Kui tavaline meri muutub eriliseks. Siis tuleb kiiresti leida, mis on see, mis hinge liigutab. Jälgin väga täpselt
* [[Mägi|Mäed]] on otsekui hangunud
* Koopas oli inimese esimene kodu ja ma usun, et meis endis on ka üks [[koobas]] –
* Armastan siiani jälgida, kuidas
* [[Naer]] iseenda üle on oluline kunstnikule. Vastandiks võib olla [[depressioon]], isegi kokkuvarisemine. Kunstnik teeb oma tööd kõrgendatud meeleseisundis. Kui kunstnikuhing saab sel hetkel ühe nätaka ja kukub väga kõrgelt alla kurvameelsusesse, siis ta peab [[tahtejõud|tahtejõuga]] nii kiiresti kui võimalik end püsti ajama. Kui jääda kokkuvarisenuna konutama, siis võib sedaviisi olla palju aastaid. Nii on juhtunud küll kunstnikega, ja seda vaid teise poolt öeldud mõne üksiku õela [[sõna]] pärast.
*
** Tanel Veenre, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51300313/aili-vindi-siseatlas? Aili Vindi siseatlas]. Eesti Päevaleht, 23. juuli 2011
* [[Eesti
* [[Valgus]] ja vari ja kuma nende vahel – nii ongi ju maailm loodud. Ka valgusega mängimist alustasin lapsepõlves. Kõige kummalisem ongi, et kõik, mis ma lapsepõlves olen teinud, hakkab nüüd teoks saama. Kõik!
* Usun, et kõik, mis lapsepõlves kogetuna kunstnikule peale pressib, on õige tema kunsti jaoks. Tänapäeval aga kipuvad näituste kuraatorid ja kunstiteadlased loojateks, kunstnikud nende
:Aga ka kunst peaks olema nagu kuma, mis leevendab üleminekut valgusest varju. Pärast valguse ja tema kumaga sügavuti tegelemist, mida pean oma loomingus vapustavaks
* Igavene lapsemeelsus on loomise [[allikas]] ja seda ei tohi ära kaotada. [[Loovus]] on lapsemeelne tahtmine midagi hoopis teisiti, tagurpidi, lusti ja
* Maalimise kõrghetkedel tunnen, et olen ise Meri. Kui Meri maalib Merd, vaat siis alles tuleb maal!
* Ja ma elangi nagu kahe mehega.
:Üks on [[kirjanik]], teine kunstnik. Keda ma vaevu talun, on kirjanik. Kas te siis ei tea, et kirjanik on igavene iriseja, õiendaja ja viriseja, ähib ja puhib, ei maga ja on tujust ära? Ja kui lõpuks
:Aga kui ta kunstnik on, siis läheb hommikul
* Meri on ju suur ja ma pean saama laamendada nagu merigi laamendab.
:Aga meri on ikka vahva elukas küll. Mulle meeldib tema [[ükskõiksus]]. Temal täitsa kama kaks, kelle ta võtab või kelle jätab, keda kannab või keda uputab. Tema on! Vahel leebe ja nii soe ja õrn. Ja need
* Verni Leivak, "Aili Vint ja tema värviline kuma", Postimees, 29. mai 2010
|