Kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
==Proosa==
* Surnuaias on matus. Kümmekond inimest seisab kobaras haua ümber ja laulab. Keegi ütleb kõva, selge häälega sõna ette. Muld ja kivid langevad krõbinal vastu praegu hauda lastud puusärki. Värava kõrval, käsipuu juures, söövad matuseliste hobused.
:"Õndsad on need surnud, kes issandas surevad," loeb Arno kivist väravasambalt, astub matuseliste juurde, võtab mütsi peast ja imestab, et mehed, kes hauda kinni ajavad, mütsid juba pähe on pannud.
Õpetaja ja köster on ära läinud.
** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 204
* Kalmistud on täis [[inimene|inimesi]], ilma kelleta maailm ei saanud elada.
** [[Heinrich Böll]], "Iiri päevik". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1987, nr 5/6, lk 10
| |||