Rütm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Rhythmisches_-_West_Bund_Museum.jpg|pisi|Paul Klee, "Rütmiline" (1930)]]
 
* Sest nii nagu mõned - ühed tänu [[kunst]]ile, teised tänu vilumusele - paljusid asju jäljendavad, kujutades neid [[värv]]ide ja [[vorm]]idega, mõned aga [[hääl]]e abil, nii ka kõik nimetatud kunstid loovad jäljendusi [[rütm]]i, [[sõna]] ja harmoonia abil, kas siis eraldi või seotult. Nii näiteks kasutavad ainult harmooniat ja rütmi aulose- ja kitaramäng ning teised selleks võimelised kunstid, näiteks süürinksimäng. Üksnes rütmiga, ilma harmooniata jäljendab [[tants]]ijate kunst, sest nemad jäljendavad nii [[iseloom]]e, läbielamisi kui ka tegevusi rütmiliste liigutuste abil; see kunst aga, mis kasutab üksnes paljaid sõnu või [[värsimõõt]]e, viimaseid kas siis üksteisega segades või mingit üht liiki, on juhtumisi seni ilma nimeta.
** [[Aristoteles]], "Luulekunstist", tlk [[Jaan Unt]], 2003, 1. ptk, lk 17-18
 
 
* [[Poeesia]] rütm ja [[proosa]] rütm ei sobi kokku, nad on vaenulikus vahekorras. Segunematud!
** [[Marina Tsvetajeva]], "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 325
 
* Kui oled tabanud Aafrika rütmi, leiad, et see on üks ja seesama kogu tema [[muusika]]s. See, mida õppisin maa ulukitelt, oli kasuks suhtlemisel pärismaalastega.
** [[Karen Blixen]], "[[Aafrika äärel]]". Tõlkinud [[Riina Jesmin]]. Mediasat Group, 2005, lk 13
 
 
* Naisel ent pole muud kohustust, kui elu säilitada ja puhtas ning monotoonses ühetaolisuses alal hoida; tema põlistab muutumatut [[liik]]i, tagab päevade ühtlase [[rütm]]i ja püsivuse [[kodu]]s, mille [[uks]]ed ta suleb; tal pole otseselt asja ei tuleviku ega ilmaruumiga, kogukonnani küünib ta üksnes oma abikaasa vahendusel.
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", peatükk "Abielu". Tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 287
 
 
* Minu jaoks on kirjutamine kindla rütmi leidmise küsimus. Ma võrdlen seda džässirütmidega. Suure osa ajast on elu omalaadne kolme tegelase rütmiline areng. Kui ütled endale, et elu on selline, tundub see vähem sattumuslik.
** [[Françoise Sagan]], intervjuu: Blair Fuller ja Robert B. Silvers, [http://www.theparisreview.org/interviews/4912/the-art-of-fiction-no-15-francoise-sagan "Francoise Sagan, The Art of Fiction No. 15"], The Paris Review, Autumn 1956
 
 
* Ma vist tunnen ja siis ka usun, et [[elu]]l on mingi rütm, mis kõlab kokku [[kõiksus]]e rütmiga, rütmidega, on osa sellest. Kui tabame selle, ja kirjutades, komponeerides, musitseerides, [[tants]]ides, ent ka mingit lihtsat füüsilist [[töö]]d tehes võime „minna rütmi“ ja siis saame ahistusest üle. Minule on [[kirjutamine]] vahel annud sellise leevenduse. Oluline on muidugi, et kirjutamine (nagu igasugune muu rütmi viiv tegevus) õnnestuks, et oleksid ise nii töö kui tulemusega rahul ja et rahul oleks teisedki. Et sinu tööd märgataks ja tunnustataks.