Margaret Mead: erinevus redaktsioonide vahel

** Arapeši ideaal ja need, kes kõrvale kalduvad, lk 213

* Arapešide juurest lahkudes tundsin ma pettumust[[pettumus]]t. Ma ei olnud leidnud mingeid sugudevahelisi tempe- ramendierinevusitemperamendierinevusi — ei nende kultuurilisi uskumusi uurides ega ka konkreetseid indiviide vaadeldes. Järeldus oli see, et niisugused erinevused on puhtalt kultuuri küsimus ning et ühiskondades, kus kultuur need tähelepanuta jätab, neid ei esine.

* Mundugu- morideMundugumoride juures peab igaüks olema pidevalt valvel ja valmis reageerima sobiva käitumisega. Naljatlemise unustamine on tunduvalt tõsisem [[eksimus]] kui see, kui [[ameeriklane]] tänaval[[tänav]]al vastu tulevat tuttavat korralikult ei tervita. See võib vabalt olla niisama tõsine asi nagu see, kui ei anta au kõrgemale ohvitserile[[ohvitser]]ile või jäetakse vastamata võimaliku tööandja sõbralikule tervitusele[[tervitus]]ele, ja kui mööda tänavat kõndival ameeriklasel tuleb olla valvas ainult selle suhtes, et ta teeks vahet nendel, keda ta tunneb, ja nendel, keda ta ei tunne, ning et ta pöörab piisavat [[tähelepanu]] sellele, millise vormi tema tervitus võtab, et reguleerida selle emotsionaalsust või familiaarsust, musiis paljudes primitiivsetes ühiskondades nõutakse tunduvalt keerukamat käitumist.

* Ta oli väsimatu ja leidlik ning liiga energiline ja intelligentne, et [[unistamine|unistamisest]] pelgupaika otsida. Selle asemel uuris ta oma ühiskonda, selgitas välja iga [[reegel|reegli]] ja iga väljapääsutee, mille abil nupukus toore jõu üle saaks trumbata. Ta oli kõige intelligentsem informant, kes meil kunagi oli olnud, nii analüütiline ja peenetundeline, et me avastasime, et korduste ja monotoonsuse vältimiseks rääkis ta ühiskonna tegelikust toimimisest härra Fortune’iga ja viisist, kuidas see teoreetiliselt peaks toimima, minuga. Tema [[võõrandumine]] kõigest, mis teisi ühiskonnaliikmeid motiveeris, oli teravdanud tema juba niigi erksamat vaimu ja viinud selle tasemeni, mida homogeenses kultuuris väga harva ette tuleb. Aga ta oli küüniline asjade puhul, mille suhtes ta mõnes teises ühiskonnas elades oleks olnud entusiastlik. Ta pidi kulutama oma suurepäraseid intellektuaalseid andeid selleks, et pidevalt mööda hiilida ühiskonnast, kus ta ei olnud vaimselt kodus.

* Kui neid iseloomuga[[iseloom]]uga seonduvaid hoiakuid, mida meie oleme traditsiooniliselt naiselikeks pidanud — naganagu passiivsus, vastutulelikkus ja valmisolek lapsi hellitada—hellitada - , saab ühes hõimus oänii kergesti kehtestada kui maskuliinse käitumismustri ning teises hõimus nii enamiku naiste kui ka enamiku meeste jaoks põlu alla panna, siis pole meil enam alust käitumise selliseid aspekte soost tulenevateks pidada.

* Materjal viitab sellele, et paljud, kui isegi mitte kõik isiksusejooned, mida meie nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks, on sooga niisama vähe seotud, nagu seda on [[riietus]], maneerid ja peakatted, mille ühiskond mingil ajaperioodil ühele või teisele soole määrab.

* Erinevused indiviidide vahel kes jõuduvad erinevatesse kultuuridesse, nagu ka erinevused indiviidide vahel, mida võib leida ühe kultuuri sees, tulenevad peaaegu täielikult erinevast tingitusest, iseäranis varases lapsepõlves[[lapsepõlv]]es, ning selle tingituse vorm on kultuuriliselt determineeritud. Standardiseeritud isiksuslikud erinevused sugude vahel kuuluvad sellessesamasse liiki, kujutades endast kultuuriloomingut, millega iga põlvkond, nii mehed kui ka naised, muganduma harjutatakse.

* Jooned, mis esinevad kummagi soo mõnedel liikmetel, määratakse kuuluma spetsiaalselt ühe soo juurde ning keelatakse teise soo puhul. Sooliste erinevuste sotsiaalse defineerimise ajalugu on täis niisugust meelevaldset asjakor- raldustasjakorraldust nii intellektuaalses kui ka kunstivaldkonnas, aga kuna oletatakse, et on olemas kokkulangevused füsioloogilise soo ja emotsionaalsete omaduste osas, oleme viimaste puhul olnud vähem võimelised meelevaldsust ära tundma.