Merevaik: erinevus redaktsioonide vahel

* Meenus üks teine hommik mere kaldal, tänasega nii sarnane, et tundus, nagu kestaks see lühike interluudium keset liiva ja vett juba kümme aastat: Lüübeki-päevil oli ta käinud kullassepa pojaga Trave suudmes balti [[merevaik]]umerevaiku korjamas. [[Hobune|Hobusedki]] olid supelnud; sadulaist ja tekkidest vabanenud, mereveest märjad, muutusid nad harilikest vaguraist ratsudest iseendi jaoks eksisteerivaiks olendeiks. Ühe merevaigutüki sees oli tardunud [[putukas]]. Ta oli vaadanud seda nagu läbi tillukese akna: loomake oli vangistatud maa aegkonda, millele temal polnud juurdepääsu. Ta raputas pead, otsekui tüütut [[mesilane|mesilast]] tõrjudes: nüüd juhtus ta liiga tihti mineviku silmapilke uuesti läbi elama — mitte [[kahetsus]]est või [[igatsus]]est, vaid sellepärast, et aja vaheseinad näisid olevat mõranenud.

* [[Peterburi]] arhiivis on tallel üks dokument, mis tõendab, et [[Venemaa]]l oli [[merevaik]] kõrgelt hinnas. See on vanne, mille XIX sajandi alguses andis üks läti [[kalur]]. Ta tõotab [[Jumal]]a nimel, et on ustav kõikvõimsale imperaatorile ja paneb hästi tähele [[tuul]]i ja ilmastikuolusid, otsides [[suvi|suvel]] ja [[talv]]el, päeval ja öösel merevaiku. Ta lubab säilitada puhta [[südametunnistus]]e, ei jäta saagist midagi endale ega lase ka kodurahval, naisel ega lastel midagi näpata, vaid annab kogu merevaigu valitsejale ausalt üle.

jälle koputab [[merevaik]]