Analüüs: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Adriaen_Van_Ostade_-_L'Analyse_-_PDUT921_-_Musée_des_Beaux-Arts_de_la_ville_de_Paris.jpg|pisi|Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666)]]
* Enamik seiku, mida me nimetame [[fakt]]ideks, ei ole empiiriliselt antud, vaid nad on valikulise [[analüüs]]i, tõlgendamise ja üldistamise tulemus; seetõttu pole nad endastmõistetavad.
** [[Hilda Taba]], "Kasvatuse dünaamika". Tõlkinud Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 145
* Fiktsioonis või luuletuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on [[mõistus]]e ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, [[intuitsioon]], tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise analüüsi [[võrk|võrgust]]. (lk 92)
** [[Mario Vargas Llosa]], Kirjad noorele romaanikirjanikule. Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht 2011 ([[Loomingu Raamatukogu]] nr 15/16)
| |||