Kristlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida:
:"Aga tassid ei lähe ju puusärki," arvas Indrek.
:"Mis sest?" küsis proua Malmberg vastu. "Kas kõik inimesed lähevad? Ainult need, kes ristiusku, pannakse puusärki, sest nemad peavad [[viimnepäev|viimsel päeval]] üles tõusma. Ja kuis nad tõusevad, kui pole kõrvu peas. Sellepärast."
* [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus", II osa, XII peatükk
 
* [[Jõul]] on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi [[Kristus]]e sünniaastast; juba põhjamaa [[paganad]] pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse [[sünnipäev]] omandab paganate [[püha]] nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.
43. rida:
* Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai [[animism|animistlik]] ristirahvas - [[usk]] kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. [[Ajalugu]] on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii [[tuul]]e- kui kultuurivarju.
** Valdur Mikita, "[[Lindvistika]]". Välgi metsad, 2015, lk 26
 
 
 
==Film==