Needus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
==Proosa==
* [Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. Ma mäletan su laulu — et needus viimaks lõpeb. See on ainus laul, mida ma ei usu. Needus ei lõpe kunagi, sest tal pole ka
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966
* "Needus," liikus [[sõna]] sosistamisi suust suhu ja [[küla]]st külla. Ainult et ei teatud, kes needis ja miks, ega osatud ähvardavale hädale süüdlast leida. "Needus, [[hukatus]] ja [[nälg]]," halasid [[naised]] põuahallide [[põld]]ude ääres või ammutades kuivama kippuvatest [[kaev]]udest mudasegast põhjavett, määrdunud lapsekäed seelikusabades kinni. Kes raatsis siis kallist vett näole või muidu ihule raisata, nüüd, mil taeva kalkus piiskagi lisa ei lubanud? (lk 16)
* Kehv mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge [[hobune]] tal hingetaga oligi ja lapike kehva maad ümber mustaks tahmunud suitsutare, ei muud midagi. Ega oleks Süvahavva rikas veskiomanik talle ilmapealgi oma ainukest
:Aga eks olnud tüdruk ise kui [[takjas]] Tõivus kinni, kui ta vennad Süvahavvält Tormasele tasuretkele tulid, lühikesed [[mõõk|mõõgad]] vööl ja verehimu südames? Oli Tõivus kinni ega lasknud vennakseid ligigi, anus ja palus, nuttis ja needis, pikad juuksed sakris üle näo ja habraste tüdrukuõlgade.
:Needsid siis vennadki, õe ära, õe ja kogu tema järeltuleva röövlitesoo seitsmendast põlvest saadik. Needsid ära ja läksid Võhandule tagasi, kadusid alla Süvahavvale nagu poleks neid Tormasel eales olnudki. Ei kuulnud noorik enam isast ega emast, ei vendadest ega vaarisast Süvahavva Uintistki, teadjast ja veetargast, nagu rahvas teda nimetas, justkui oleks Süvahavva nad neelanud või [[Võhandu]] ise uputanud.
:See-eest tuli suur [[põud]] juba
* [[Aime Maripuu]], "Võhandu, püha jõgi", rmt: Aime Maripuu, "Jõgi ei peatu kunagi", Tallinn: Eesti Raamat, 1984
|