Sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
'''Sadam''' on veekogu kalda äärde ehitatud rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.
==Luule==
<poem>
21. rida ⟶ 23. rida:
</poem>
* [[Gustav Suits]], "Oma saar"
* Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt [[kaks]] [[päike]]sest põlenud ja [[sool]]ast pleegitatud juustega [[eestlased|eestlast]], kes ootavad [[raha]] oma viimase artikli eest.▼
** [[Ernest Hemingway]], "To Have and Have Not" (1937), "Kellel on ja kellel pole", tõlkinud [[Mart Kangur]], Kupar 2001, ISBN 9985-61-247-7, lk 212▼
* [[Kajakas|Kajakad]] on sündinud [[taskurätik]]uist, mis sadamais hüvasti ütlevad.▼
* ''Las gaviotas nacieron de los pañuelos que dicen ¡adiós! en los puertos.''▼
** [[Ramón Gómez de la Serna]], gregeriia▼
* Varjupaik, sadam, [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi loitsu lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle [[tasakaal]]u keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku [[valgus]] ja [[pimedus]]. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut [[sõna]]. ▼
** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Kunst 1994, lk 144▼
58. rida ⟶ 46. rida:
</poem>
* Karl Ristikivi, "Hårsfjärden, fantaasia g-moll" I kogust "Inimese teekond"
70. rida ⟶ 56. rida:
</poem>
* [[Artur Alliksaar]], "Neli etüüdi" 4.
* Või ütleme siiski lõpuks, et sadamas, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas [[tuul]]es ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks.▼
:Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult unistus. ▼
* Karl Ristikivi, "[[Lohe hambad]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 252▼
107. rida ⟶ 85. rida:
</poem>
* Naised Köögis, "Igavesti heitlike tunnete tango", sõnad Kristiina Ehin, Katrin Laidre, Kairi Leivo, Sofia Joons, viis Sofia Joons
==Proosa==
▲* Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt [[kaks]] [[päike]]sest põlenud ja [[sool]]ast pleegitatud juustega [[eestlased|eestlast]], kes ootavad [[raha]] oma viimase artikli eest.
▲** [[Ernest Hemingway]], "To Have and Have Not" (1937), "Kellel on ja kellel pole", tõlkinud [[Mart Kangur]], Kupar 2001, ISBN 9985-61-247-7, lk 212
▲* [[Kajakas|Kajakad]] on sündinud [[taskurätik]]uist, mis sadamais hüvasti ütlevad.
▲* ''Las gaviotas nacieron de los pañuelos que dicen ¡adiós! en los puertos.''
▲** [[Ramón Gómez de la Serna]], gregeriia
▲* Varjupaik, sadam, [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi loitsu lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle [[tasakaal]]u keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku [[valgus]] ja [[pimedus]]. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut [[sõna]].
▲** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Kunst 1994, lk 144
▲* Või ütleme siiski lõpuks, et sadamas, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas [[tuul]]es ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks.
▲:Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult unistus.
▲* Karl Ristikivi, "[[Lohe hambad]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 252
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||