Liitsõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
==Proosa==
* 16. detsember [1971]. [[Kohvik]]us rääkis [[Tõnu Luik]] paeluvalt [[Hegel]]ist, [[Hölderlin]]i ja Hegeli suhetest, keele etümoloogiast. Filosoofia ei saavat enam läbi ilma [[eesti keel]]e etümoloogiata. Ta arvas, et eesti keel pole sugugi halb filosoofiline keel, kuna on palju sõnakombinatsioone, kõikvõimalikke sõnamänge, rohkelt liitsõnu. Vaja on liitsõnade olemuse ja tekke üle järele mõtelda...
** [[Vaino Vahing]], "Päevaraamat", I. Tallinn: Vagabund, 2006, lk 192
* Keeled erinevad selle poolest, et mõnes keeles on [[polüseemia]]t rohkem, teises vähem – see oleneb keele tüübist. Kui keeles on vaja väljendada uut tähendust, siis näiteks [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]es luuakse olemasolevale [[sõna]]le üsna hõlpsasti uus [[tähendus]], aga [[Soome keel|soome]] ja [[eesti keel]]es moodustatakse pigem terve uus sõna, mis enamasti on liitsõna. Mõni keel aga eelistab hoopis [[sõnatuletus]]t – sellisena on keeleteadlane František Čermák iseloomustanud näiteks [[tšehhi keel]]t. Selle pinnalt ongi öeldud, et nii prantsuse kui ka inglise keel on pigem polüseemialembesed keeled, samas kui soome keelt, nagu ka eesti keelt, iseloomustab eelkõige suur liitsõnarohkus. (lk 15)
| |||